Rabenemise tulemusena toimub lähtekivimi purunemine ning deintegreerumine (peenestumine), millega ei kaasne kivimi mineraalse(keemilise) koostise muutumist Keemiline murenemine on Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapnniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega Toimub seal kus on kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ning kus valitseb soe kliima. Porsumise tulemusena toimub lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise muutumisel teel. Porsumisel laguneb lähtekivim keemilisteks(mineraalseteks) komponentideks, mis on ümbritseva keskkonnaga tasakaalus või sellele lähedases seisundis. Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud mineraalained, mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid 2.) mulla tekketegurid lähtekivim- lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla f. Ja keem. Omadused.
väljaselgitamisega Murenemine: Protsessid ja saadused - Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - Keemiline murenemine ehk porsumine Murenemine kivimite, õhu, vee ja organismide koos- ning vastasmõjust tingitud protsessid Maa pinnal. Murenemise tulemusena kivimid/setendid ehk murenemise lähtekivimid purunevad ja muutub nende keemiline ja mineraalne koostis Murend - Rabenemise saaduseks on koostismineraalide või kivimitükikeste tasemele desintegreerunud materjal Eluuvium oma tekkekohal leiduv kurdmaterjal Deluuvium nõlvajalamitele, veerudele ning nõgudesse kuhjunud setted ja muld, mille vesi on sinna uhtunud. Deluuvium on halvasti sorteerunud, terajämedus väheneb piki kallakut. Muld murenemiskooriku ülemine osa, mis sisaldab orgaanilist ainest - Millised tegurid kontrollivad murenemist? Lähtekivimi litoloogia, kliima, maapinna reljeef
o Litostratigraafia o Seismostratigraafia o Kemostratigraafia o Järjendstratigraafia o Biostratigraafia o Magnetostratigraafia Millised protsessid iseloomustavad rabenemist? o Termaalne fraktsioneerumine o Koordumine o Hüdratiseerumine o Jäätumisrabenemine Mis juhtub porsumisel lähtekivimiga? Lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise teel. Lähtekivim laguneb keemilisteks (mineraalseteks) komponentideks, mis on ümbritseva keskkonnaga tasakaalus või sellele lähedases seisundis Milline murenemisprotsess on iseloomulik troopilisele vööndile? Milline arktilisele piirkonnale? Troopilisele vööndile on iseloomulik porsumine, arktilisele piirkonnale rabenemine Erosioon - tahkete osakeste ja lahustunud komponentide füüsikaline eemaldamine (kivist/settest Meander – jõelooge
Mõõtmete muutumine võib ulatuda 1%ni. Kui rabenemise saadused jäävad oma tekkekohta, nimetatakse seda eluuviumiks. Tavaliselt aga kandub materjal näiteks mäenõlvast alla vms, ja seda nimetatakse kolluuviumiks. Murenemisel tekkivat materjali nimetatakse regoliidiks (ka kuu pinda kattev peenike materjal). Porsumine e keem murenemine. Selle tulemusena toimub lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise muutumisel. Porsumisel laguneb lähtekivim keemilisteks komponentideks, mis on ümbritseva keskkonnaga tasakaalus või sellele lähedal. Porsumise skeem : Primaarsed Mineraalid + Reaktiivne Lahus = Sekundaarsd Mineraalid + Küllastunud Lahus Veel väga suur roll lahused. Porsumise reaktsioonid: -Lahustumine -Oksüdatsioon 4Fe3O4 + O2 = 6Fe2O3 magnetiit->hematiit 2FeS2 + H2O + 9O2 = Fe2O3 + H2SO4 püriit->hematiit+tugevalt happeline vesi+palju soojust
rütmilisusele. Settekivimid sisaldavad ka mitmesuguste loomade või taimede kivistunud jäänuseid - fossiile ehk kivistisi. Settekivimites valitsevad vastupidavad mineraalid, nagu kvarts, kaltsedon, opaal, kaoliniit, rauahüdroksiidid, karbonaadid, sulfaadid ja halogeniidid. Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid. Kõigi kolme suure rühma kivimid erinevad nii keemilise koostise, koostismineraalide suhte kui ka ehituse poolest. Samal ajal on nad omavahel keerukalt seotud. Tardkivimid ja moondel tekkinud kivimid moodustavad maakoore mahust 95%, kuid paljanduvad vaid 25%-l maismaa pindalast. Setted ja settekivimid moodustavad vaid 5% maakoore mahust, kuid katavad ligikaudu 75% maismaast, st valdavalt puutume me maapinnal kokku setete ja settekivimitega. Settelise kihi paksus kõigub vahemikus 0 - 25 km, olles keskmiselt 4,5 km paksune. 61
annaabi.ee 
