k =2,55 ja niiskusesisaldusega Wk = 4% 5) Betoonisegu plastilisus koonuse vajumiga h = 7 cm 6) Betoonisegisti trumli kasulik ruumala on 1000 l 7) Betoonisegu väljaandvustegur = 0,67 8) Liiva ülehulga tegur on 1,15 Ülesande lahendus: 1) Leiame vesi-tsementteguri (V/T) järgmisest valemist: B = A x R (T/V 0,5 ), millest V/T = 1/C/(A*R)+0,5 V/T=1/30/(0,60+42,5)= 0,59 A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60. 2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1).
erimassiga 1= 2,65 ja niiskusesisaldusega Wl = 5% 4) Nõutav koonuse vajumiga h = 7 cm 5) Segisti trumli kasulik ruumala on 1000 l 6) Segu väljaandvustegur = 0,7 7) Liiva ülehulga tegur on 1,15 Ülesande lahendus. 1) Leiame vesi-tsementteguri (V/T) järgmisest valemist: 2 B = A x R (T/V 0,5), millest V/T = 1÷(C÷(AR)+0,5) A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60
erimassiga 1= 2,6 ja niiskusesisaldusega Wl = 5% 4) Nõutav koonuse vajumiga h = 8 cm 5) Segisti trumli kasulik ruumala on 400 l 6) Segu väljaandvustegur = 0,67 7) Liiva ülehulga tegur on 1,1 Ülesande lahendus. 1) Leiame vesi-tsementteguri (V/T) järgmisest valemist: B = A x R (T/V 0,5), millest V/T = 1÷(C÷(AR)+0,5) A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60
kuivad ) Polümeerbetoonide kasutusala- mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades. Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. 6. Kergbetoonide kasutuskohad ning eelised/puudused normaalbetooniga võrreldes? Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoonide koostismaterjalide tihedused erinevad üksteisest rohkem kui raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) pikemat segamise aega. Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõige rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud
karp-lubjakivi jne. Neid kasutatakse peamiselt jämetäitematerjalina. Eestis selliseid kivimeid ei leidu. Poorsetest tehismaterjalidest kõige enamkasutatav on kergkruus, mida on kirjeldatud keraamiliste materjalide peatükis. Keramsiitbetoon on peamine Eestis kasutatav kergbetooni liik. Kergbetoonide omadustest tähtsamad on tugevus, tihedus ja soojajuhtivus. Segamisel vajavad nad rohkem vett, kuna poorne täitematerjal imeb palju vett endasse. Kergbetoonide koostismaterjalide tihedused erinevad üksteisest rohkem kui raskebetoonide puhul ja seepärast segunevad nad halvemini. Kergbetoon vajab pikemat segamise aega Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. 13. Mullbetoonid
Ohuplaani koostamisel - Analüüsitakse riske määratletakse võimalikud ohud ja prognoositakse nende mõju hoonele, personalidele. Riskiallikad jagatakse nelja gruppi: -Ohud väljastpoolt hoonet (riskiallikate lähedus: tööstushooned, militaarobjektid, lennuvälja õhukoridorid) -Hoonesisesed ohud (kommunikatsioonide, seadmete seisund, tuleohutuse eiramine) -Arhivaalide koostismaterjalide ebastabiilsisest tingitud ohud (nitraatfilmide isesüttimine ebasobivates keskkonnatingimustes) -Ohud inimgruppidelt (vandalism, pommiähvardus, vargus), millega kaasneb paanika. -Planeeritakse ennetusmeetmed, st võimalikud ohud likvideeritakse või viiakse nende toimumise tõenäosus minimaalsele tasemele. Meetmed võivad olla 2 -Ehituslikud, ruum on projekteeritud ja ehitatud vastavalt normidele ja eeskirjadele
Plastus Betoonisegu plastsus oleneb: veesisaldusest, tsemendi hulgast, tsemendi liigist, täitematerjali terade kujust ja plastifikaatorite sisaldusest Katsetakase Abramsi koonusega Betooni tugevuse arvutamine: R28=A*Rt(T/V-0,5) R28 – eeldatav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt Rt – tsemendi tugevusklass T/V - vesitsement teguri pöördväärtus A - tegur, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti Betooni koostise määramise meetodid Tabelimeetod Järkjärgulise lähenemise meetod Absoluutsmahtude meetod Katseline meetod Betooni tugevuse arvutamine : R=log n/log 28 * R28 (n/mm2) __________________________ Mahukahanemine – betooni omadus kivistumisel oma mahus väheneda Mahukahanemise arenemine on seotud betooni struktuuri ajaliste muutustega Betooni mahukahanemist soodustab: Suur tsemenid hulk betoonis
Olemasolevate ennetusmeetmete hindamisel pööratakse tähelepanu järgmistele asjaoludele: tulekahjuandurite olemasolu/seisukord; veesensorite olemasolu; tulekustutite olemasolu; tähistatud evakuatsiooniteed; kas häiresüsteemid on ühendatud häirekeskusega; ohuplaani olemasolu; õppused hädaolukorras käitumiseks; arvutiandmetest tagatiskoopiate valmistamine; kas elektronkataloogidest jms tähtsatest asjadest on väljaspool hoonet asuvad koopiad. 3. Säilikute koostismaterjalide ebastabiilsusest tingitud ohud. Nt nitraatfilmide isesüttimine valedes keskkonnatingimustes. 4. Ohud inimgruppidelt- vandalism, vargus, pommiähvardus. - Sõltuvalt objektidest on tekkivad kahjustused erineva iseloomu ja ulatusega. Nt tulekahju korral kahjustuvad objektid tulest, veest, suitsust, saasteainetest, mehaanilistest jõududest. Ohud jagunevad väiksemateks elementideks, mis põhjustavad tegelikke kahjustusi konkreetsetele objektidele. 18) ohuplaan
ö liivakella kuju ja plahvatuslik purunemine, kus erinevad küljed ei lagune võrdselt. Kõige rohkem mõjutab betooni tugevust vesitsementtegur, mida rohkem vett, seda nõrgem betoon. 31.Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil Termosmeetod puhul kasutatakse ära betonni sisemisi soojusvarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja tätematerjale 40 C-ni, tsementi ei soojendata. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga ja betooni pealispind kaetakse kinni. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul. Soojendamise meetod kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa
Vajum h, nagu näidatud joonisel 7.4.1, registreeritakse 10mm täpsusega Betooni tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujulise proovikehaga peale 28päevast kivistumist normaaltingimustes. 32. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni, tsementi ei soojendata. Vesi on betooni koostismaterjalidest kõige suurema soojamahtuvusega. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaattsementi, mis on tunduvalt suurema eksotermiaga. Termosmeetod on rakendatav
Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni. Betooni tugevust võib ligikaudu arvutada järgmise katselisel teel leitud valemiga: R28 = A x Rt (T/V - 0,5) (N/mm2), kus R28 - eeldatav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt, R t - käsutatava tsemendi tugevusklass, T/V - vesitsement-teguri pöördväärtus, A - tegur, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: Q kõrgekvaliteedilised materjalid A = 0,65, Q keskmised materjalid A = 0,60, Q madalakvaliteedilised materjalid A = 0,55. Kõrgekvaliteedilisteks materjalideks loetakse tugevat looduskivikillustikku (graniit), optimaalse lõimisega liiva ja tugevat tsementi (vähemalt 52,5). Keskmisteks materjalideks on keskmise tugevusega killustik (lubjakivi), keskmine liiv ja keskmise tugevusega tsement (42,5).
Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. · Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. 30. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil- · Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni, tsementi ei soojendata. Vesi on betooni koostismaterjalidest kõige suurema soojamahtuvusega. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaattsementi, mis on tunduvalt suurema eksotermiaga. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate
Tagastuslogistika korraldamise majanduslikku efektiivsust mõjutavad neli olulist tegurit: • toote lahtivõetavus – kas toote komponente on võimalik eemaldada ja milline on seejuures demonteerimise kulu • toote koostismaterjalide homogeensus, mis on oluline materjalide taaskasutamise võimaluste kindlakstegemisel • toote ohtlike ainete sisaldus • toote veokulud – kas toode vajab tagasisuunal eraldi vedu ja millised on transpordikulud.
annaabi.ee 
