1) Tootmistegurid, majandusressurssid 2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad b) TÖÖJÕUD -> kõik inimestega seotud ressurssid, nagu rahva arv, haridustase ja kogemused
§ 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada -Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust -Hinnanguliselt on Eestis metsamaad 2 197 000 ha, mis moodustab 48,6% riigi pindalast -Metsaseadust kohaldatakse alates 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes -Metsatükki peab igast küljest ümbritsema muu kõlvik kui mets -Metsamajanduskava koostatatakse, kui metsa pindala ületab 2 ha metsamajanduskava eest vastutab metsaomanik Metsakorraldusettevõte koostab kava koostöös erametsaomanikuga Kooskõlastused ja kava kehtestamise korraldamine jääb koostaja hooleks Selle alusel kohe võimalik esitada metsateatis Kui omanik teeb taotluse, kompenseerib riik talle kuni 70% metsamajanduskava koostamise kuludest Metsaomanik peab kahe aasta jooksul pärast lageraiet vastutama, et oleks mets uuenenud viie aastaga Mänd vähemalt 0.5m
Tööinspektsioonile allkirjastatult (paberkandjal või digiallkirjastatult). Kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, koostab tööandja akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Nii tööõnnetuse raport kui ka akt koostatatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb tööandjale. Dokumentide teised eksemplarid esitab tööandja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kannatanule või tema huvide kaitsjale 3 tööpäeva jooksul pärast õnnetuse uurimise lõpetamist. Tööandja uurib kõiki tööõnnetusi ning koostab alati raporti, sõltumata tööõnnetuse raskusastmest. Tööõnnetuse teatis esitatakse ainult raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul. 4
vanusegruppide lõikes. Juba detailsemaks vanusegruppide analüüsiks, näiteks 15 19 aastaste väljatoomiseks eraldi grupina on vaja suuremat valimit, milleks tavaliselt on 1500. Juhuvaliku põhireegel: kõigil üldkogumisse kuuluvatel inimestel peab olema võrdne võimalus sattuda väljavõtukogumisse Esindusliku (representatiivse) valiku meetodid: · Nimekirjaline valik Eeldab täieliku ja täpse nimekirja olemasolu üldkogumi kohta, mille põhjal koostatatakse väljavõtukogumi nimekiri. Kasutusel võib olla palju nimekirju, mis kokku katavad üldkogumi. · Kvoodivalik Küsitlejale on etteantud teatud põhitunnustega vastajate lubatud osakaal (kvoot). · Territoriaalne valik Küsitleja saab lähteaadressid, millest alustab kindla skeemi kohast liikumist vastajate leidmiseks. Aadressid enamasti juhuslikult valitud rahvastikuregistri aadressloendist. Valik tehakse sageli mitmeastmeliselt ja eri meetodeid kombineerides.