Kuriteod on ainult need koosseisulised teod, mis on sätestatud karistusseadustikus, väärtegu on aga selline õigusrikkumine, millest suurem osa on sätestatud teistes seadustes ja väiksem osa karistusseadustikus. KarS 3-astmeline deliktistruktuur, mille korral saab tegu olla kuriteo või väärteoga: ◦ koosseisupärasus- kuritegu on kooseisupärane siis, kui koosseisulistes asjaoludes faktiväitena vastab KarS või mõnes teises seaduses sätestatud faktikirjeldusele ◦ õigusvastasus- süütegu, kui ta vastab süüteo koosseisule ja õigusvastasus ei ole välistatud (hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon, muus seaduses ette nähtud asjaolu, eksimus) ◦ süü- tegu on toime pandud süüvõimeline isik ning kas puudub süüd välistav asjaolu (vaimne puue, vanus) Tsiviildeliktid
ette kujutada järgmise ei-ja-skeemina. Skeem on üle ehitatud põhidelikti järgi. Põhidelikt on tüüpiline süütegu, mis vastab teo karistatavaks tunnistamise üldistele tingimustele. See on tahtlikult toimepandud tegevuses seisnev lõpuleviidud süütegu, mis võib olla nii formaalne kui materiaalne. Millal on tegu koosseisupärasusega? Koosseisupärane on süütegu sellisel juhul kui see koosseisulistes asjaoludes faktiväitena vastab karistusseadustiku eriosas või mõnes teises seaduse osas kirja pandud ehk sätestatud koosseisulistele asjaoludele. Objektiivse koosseisu tunnusteks on: seadus sätestatud tegevus või tegevusetus, tagajärg ja põhjuslik seos. Subjektiivse koosseisu tunnusteks on tahtlus või ettevaatamatus ja seaduses võib olla ette nähtud ka motiiv või eesmärk. Subjektiivseks eritunnuseks on nn koosseisu eksimus. Millal on süütegu õigusvastane
kuriteo või väärteoga. Ehk teisisõnu, kui ühel astmel on vastus eitav, siis järgmisele astmele ta enam liikuda ei saa. Millal on tegu koosseisupärasusega? Nimelt on koosseisupärane süütegu sellisel juhul kui see koosseisulistel asjaoludes fakti väitele vastab KarS eriosas või mõnes teises kirjapandud fakti... Ehk sätestatud õigusnormi faktilistel asjaoludel. Tuleb leida hüpotees! Nii on koosseisupärane süütegu siis, kui see koosseisulistes asjaoludes faktile vastab. Sellepärast pole KarÕ ka nii üldine, otsime üsna kindlapiirilisi faktilisi asjaolusid. Objektiivse koosseisu tunnusteks on: tahtlus - kavatsetus, kas otsene või kaudne või ettevaatamatus kas kergemeelsuse või hooletuse vormis ja seaduses võib olla ette nähtud ka motiiv või eesmärk. Subjektiivses eritunnuseks on nn koosseisu eksimused. Õigusvastane on süütegu siiskui ta vastab,1. süüteo koosseisule, 2. õiguse Välistavad asjaolud
Süütegu on karistusseadustikus või muus seadustikus karistatav tegu. Süütegu on tervikuna oma koosseisude mõttes expressis verbis kirjas kas karistusseadustikus või muus seaduses. Kui tegu on süüteoga, siis on ta ka karistatav. Väärtegu on selline süütegu, mille eest põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süüteo finalistlik käsitlus, millest tuleneb: KarS kolmeastmeline deliktistruktuur a. Koosseisupärasus süütegu on koosseisupärane siis, kui koosseisulistes asjaoludes faktiväitena vastab karistusseadustikus või mõnes teises seadustikus sätestatud õigusnormi koosseisulistele asjaoludele. Peame leidma hüpoteesi, mis kirjeldab koosseisu. Objektiivse koosseisu, süüteo koosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel ka sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteo koosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Tahtlus on
annaabi.ee 
