Referaat ''Kuidas vanasti mängiti''
tööst ja tegevustest, ühiskondlikest suhetest (''Kapsamäng'', ''Kull püüab
kanu'', ''Naerivaras''). Sündmus areneb dialoogis koos tegevuse ja lauluga.
Rahvadraama Eesti rahvaluues otseselt puudub, aga kombestikus ja
mängudes esinevad vahel kõik draama iseloomulikud tunnused- tegevus,
konflikt, dialoog, kondenseeritus ning koondumine ühe tegevuse ümber,
kostümeering, koguni lavapilt. Tegevuse eraldatus vaatajaskonnast
põhimõtteliselt puudub, sest koosolijaist igaüks võib mängust osa võtta,
aga tegelikult kujunes ka eraldatud vaatajaskond, kes järgmise mängu
puhul võis juba tegelane saada.
Mängiti peamiselt talvel, välistöödest vabamal ajal küla noorte
kooskäimisel, mis enamasti olid seotud ühise töötegemisega, naguon
Kihnu ülaljõstmised, Puhja kildsann, Alutaguse subrikud või Lääne- Eesti
mängutoad. Viimased keelati küll 17 sajandil põhjendusega, et seal
esinevat ebamoraalsust noorte omavahelises suhtlemises