Seltsid ühendasid ennekõike poliitiliselt aktiivsemaid noori ja haritlasi, kellest suure osa moodustasid üliõpilased. 1819. aastal kehtestati võimlemise piirangud. 8) Mis põhjusel oli Euroopa rahvastik 1840. aastatel rahulolematu? 1848.aastal puhkees Euroopas revolutsioonilaine, mis tõi miljoneid inimesi poliitika juurde. Liberaalselt ja rahvuslikult meelestatud aktivistid ja nendega liitunud rahvas nõudsid kõigile kodanikele isiklikke ja poliitilisi vabadusi (sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus) samuti kodanike kaasamist riigi juhtimisel. Nõuti ka majanduslikke ja ühiskondlikke reforme. Euroopas olid tekkind tugevad opositsioonilised liikumised rahvuslike ja demokraatilke nõudmistega. Aastatel 1845-1847 tabasid Euroopat järjestikused ikaldused, mis tõstsid leiva hinda ja paljud inimesed jäid tööta. 9) Mida rahulolematud nõudsid? Rahulolematud nõudsid kõigile kodanikele isiklikke ja poliitilisi vabadusi (sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus)
Austri ja Osmanite impeeriumi rahvas hakkas taotlema võõrvõimust vabanemist. Itaalias ja Saksamaal sooviti rahvuslikku ühtsust. Seetõttu toimusid tihti rahvaülestõusud ja meeleavaldused. 4. 1848.aasta revulutsioonid Euroopas. a. Revulutsioonide põhjused – rahva poliitilise aktiivsuse kasv, ikaldus, töötus, rahulolematus poliitilise korraga. b. Nõudmised – isiklikke ja poliitilisi vabadusi, nt sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus. Kodanike kaasamist riigi juhtimisse ehk valimisõigus näiteks. Majanduslikke ja ühsikondlikke reforme. c. Revulutsiooni põhjuseks Saksamaal oli see, et Saksamaa oli killustunud ning seetõttu hakkas rahvas soovima ühtset Saksamaad, tehti meeleavaldusi jms. Saksa riikide valitsused ja Saksa Liit tegid järeleandmisi (kaotati tsensuur, lubati suuremat koosolekuvabadust, kutsutu kokku Rahvuskogu). Rahvuskogu kutsuti kokku 1848.aasta
· Iseloomustas: o tööstuse kiire areng (tehaste rajamises, tööliste peale ei mõeldud) o tööliste raske olukord (palgad väikesed, 12h-14h tööpäevad) o talupoegadel oli vähe maad o Paljurahvusline riik · 1904-1905: Vene-Jaapani sõda · 9.jaan.1905 Verine pühapäev - revolutsiooni algus 16. Oktoober 1905 ,,Oktoobrimanifest" · Inimestele lubatakse demokraatlikke sõnavabaduse (usuvabadus, koosolekuvabadus, sõnavabadus jne.) · Kutsuti kokku parlament ehk riigiduum · 1097 revolutsiooni lõpp, juutide surm ja väljaränne P. Stolõpin · Tolleaegne venepeaminister kes summutas revolutsiooni väga julmade vahendiga. · Vene keelde tekkisid uued väljendid: o Stolõpini vagun o Stolõpini lips jne. · Külakogukonna kaotamine (selle põhimõtte oli teha talupojast maa omanik, et ta ei mässaks.) EI SUUDETUD LÕPETADA SEDA PROTSESSI
· Valitsusvorm keskaegne Vene-Jaapani sõda · 1904-1905 · Ülemvõimu küsimus Hiinas (Manzuurias) · Venemaa saab haledalt lüüa 1905 aasta revolutsioon · 9. Jaanuar ,,Verine pühapäev'' · Streigid, miitingud, palvekirjad (mässulained) · Oktoobris ülevenemaaline streik 16. Oktoober lõpeb Eestis halvasti (94 surnut, 200 haavatut) · 17. Oktoober Nikolai II manifest (teadaanne) algab poliitiline aktiviseerumine *Sõnavabadus *Koosolekuvabadus *Ühinemisvabadus *Riigiduuma valimised (esimest korda valitakse tsaari kõrvale mingi muu organ ka, mis on rahva esindaja) Riigi reaktsioon mässule · 10. Detsember 1905 Harjumaal sõjaseisukord · Volta (tehas) koosolek viha mõisnike vastu (hakkavad kerkima esile Eesti probleemid) · 12-21 detsember 1905 rüüstatakse 160 mõisa ja 40 viinavabrikut (Eestis) · Üle-Eestiline sõjaseisukord, karistussalgad (vene võimu poolt heakskiidu saanud
ettevõtted ja talud läksid pankrotti, paljud inimesed kannatasid tööpuuduse all, sissetulekud langesid peaaegu poole võrra, siis kasvas taas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei populaarsus. Natside võimuletulekut kergendas vastasjõudude lõhestatus. Kui Riigipäevahoone süüdati, süüdistati selles kommuniste ning nad arreteeriti ja keelustati seda ettekäändeks tuues isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus. Peale valimisi kommunistlik partei keelustati. Peagi keelustati ka sotsiaaldemokraatlik partei ning ülejäänute tegevus lõpetati järgmisel kuul - Saksamaal kehtestus ühe partei diktatuur. Partei poliitilisi vastaseid terroriseeris SA. Hitler oli aga oma võimus ebakindel ning SA juhtkond ja Hitleri konkurendid ja palju natsidele ebameeldivaid isikuid hukati. Kui suri senine president, sai Hitlerist riigipea. 7
§27 lg3, 4 on spetsiifiline vabadusevaldkond. Usk, südametunnistus §40 olulised on forum internum ja forum externum, usutalitlused ebaselged (näiteks massimõrvad uskumuste pärast). §41 Väljendus- ja teabevabadus §45 kaitseb ka negatiivset väljendusvabadust (näiteks kirjanik kirjutab lapspornot). Sõnavabaduse piiriklausel on kvalifitseeritud, mille piir on lg2. §44 on §-ga45 koosmõjus, tekib pressivabadus. Ühinemis- ja koosolekuvabadus §48 lg1 l1 (MTÜ) vs §31 l1 (TÜ) vs §48 lg1 l2 (erakond) vs §29 lg5 l1,2 (töötajate liit) vs §47 (koosolekuvabadus-vabadus tulla korraks kokku ja avaldada meelt; kas peab kandma endas eesmärki või võib olla ka puhas lõbu). Vabaliikumine §34 kaitseb õigust kuhugile jõuda. Elukoha valik kuulub liikumise mõiste alla. Seega l2 käib ka elukoha valiku kohta. §35 , 36 lg1. Ettevõtlusvabadus jne §31 on kõige kohaldatum säte Eestis. Isik ei ole mitte kellegi
· isikupuutumatus: kelleltki ei võeta vabadust muidu, kui seaduses ette nähtud juhtudel ja korras; · kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus; · koosolekuvabadus. Eesti põhiseaduses on ka õigusi, mis ei laiene mittekodanikele: · ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asu mast (välisriigile võib kodanikku kui kurjategijat välja anda lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel); · ainult kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele; · ainult kodanikul on õigus kuuluda mõnda erakonda;
3 suunda : 1)Mõõdukad- J.Tõnisson, V.Reiman. Keskus Tartus , "Postimees" 2)Radikaalid- K.Päts, Jaan Teemant. Keskus Tallinnas, "Teataja" 3)Sotsialistid- vasakpoolne poliitiline vool. a)marksistid: M.Kalinin, Fr.E.Leberecht. Keskus Tallinnas, VSDTP organisatsioon (Venemaa Sosiaaldemokraatide Töölispartei) b)sotsiaaldemokraadid-tsentrialistid: Peeter Speek, Mihkel Martna. "Uudised" 1905. a REVOLUTSIOON Põhjused: *Demokraatlike vabaduste puudutamine (valimised, sõna-koosolekuvabadus) *1900-1903.a majanduskriis *Maa puudus *Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel *Reformide asemel otsustas Vene võim alustada Vene-Jaapani sõda, et reforme poleks vaja, kuid see ebaõnnestus sai luau *Venestamine Sündmused: Venemaa Eesti 09.01.1905 Rahvademonstratisooni tulistamine Kevad, suvi 1905 Suur streigilaine üle tsaari
jooksul streik hoogustus, oktoobris jõuti poliitiliste nõudmisteni. Oktoobris 1905 hakati nõudma demokraatlikke vabadusi ja asutava kogu kokkukutsumist. Asutav kogu rahva poolt valitud organ, mis teeb muudatusi riigivalitsemises. Tsaarivõim pidi midagi ette võtma. Nikolai II allkirjastas manifesti ,,Oktoobirmanifest". Tsaar lubas kokku kutsuda riigiduuma ehk seadusandliku organi, mis piiraks selle kaudu veidi ta võimu. Venemaal lubati kinnitada demokraatia ja ühinemis- ning koosolekuvabadus. Liberaalne kodanlus ja haritlased olid rahul. Venemaal tekkis kiirelt palju parteisid. Oli ka palju rahulolematuid. Rahul ei olnud sotsialistid, sest nende meelest lubas manifest rahvale liiga vähe. Nad tegelesid terroriaktidega ja õhutasid rahvast väljaastumistele. Veel olid rahulolematud monarhistid, kelle meelest tsaarivõimu piiramist ei tohiks olemas olla. Nad moodustasid oma paremäärmuslikke organisatsioone, mille ühine nimi on Mustsada
vastu poolthäälteenamus PSRS §3 lg6. NB! erapooletud ei lähe arvesse). PS §105 lg2 (erapooletud ei loe). Teatud juhtudel on üldisest reeglist olemas ka erandid: kvalifitseeritudhäälteenamused §72 lg1 (2/3 häälteenamus), §104 lg 2 koosseisu häälteenamusega (51). Kõige olulisem vähemuse kaitse, meede, abinõu: 1. Toimiv põhiseaduslikkuse järelevalve. 2. Põhiõigused kui vähemusekaitse garantiid (väljendusvabadus §45, §40, §41, informatsioonivabadus §44, koosolekuvabadus §47, erakonnavabadus §48). 3. Poliitilise vähemuse kaitsemehhanismid e opositsiooniõigused. (parlamentaarne kontroll). 3.Demokraatlik legitimatsioon, poliitiline vastutus. a) Demokraatlik legitimatsioon e seadustamine või õigustamine põhimõte on, et kogu riigiaparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. On olemas ka teistsugust legitimatsiooni: kohtulegitimatsioon tühistada seadusandja otsus. PS §3 lg1. · On oluline, et järgitaks legitimatsiooni keti katkematust
2) Kollisiooniküsimus b) kollisioon – lõppastmes peab avaliku – võimu kandja kaaluma ühe ja teise poole põhiõigusi, lõppastmes mõjutavad need põhiõigusi Kolmikmõju viib selleni, et on vaja õigusi balansseerida. § 13 lg 1, 25 Neli põhiõiguste rühma: 1) Tugev kolmikmõju (nt inimväärikus; õigus elule, kehalisele puutumatusele; väljendusvabadus, kutsevabadus jne) 2) Keskmine kolmikmõju (südametunnistuse vabadus, õigus haridusele, koosolekuvabadus, sõnumisaladus, õigus vabalt liikuda, kodu puutumatus) 3) Erandkorras kolmikmõju (nt sundvõõrandamine, väljasaatmise keelu puhul, menetluslike põhiõiguste puhul) 4) Kolmikmõju puudub (poliitiliste õiguste puhul) 31 § 17 Põhiõiguste piirklauslid ja piirid I Mõisted 1. piirklausel ehk seadusreservatsioon – põhiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata põhiõigust 2
2/3 kongressi kodade esindajatest peab hääletama poolt · Tänase päevani konstitutsiooni täiendatud 27 parandusega (1791-1992) · I ratifitseeriti mitme riigi nõudmisel nn Õiguste Bill 1791: kodanikuõigused,mis olid osariikide põhiseadustes ja kooskõlas iseseisvusdeklaratsiooni vaimuga (,,Elu, vabadus ja õnneiha") Õiguste Bill 1791 Põhiseaduse 10 esimest täiendust: · Mh. Usuvabadus, sõnavabadus, presiivabadus, koosolekuvabadus, apellerimisvabadus, õigus olla relvaomanik ja kandja · Keeld majutada sõjaväelasi eramajades rahuajal · Õigus õiglasele ja kiirele avalikule kohtupidamisele ja tsiviilprotsessides jury kasutamine ja julmade karistusviiside keelamine Teised olulised põhiseaduse täiendused · 1865 Orjuse likvideerimine (13.parandus) · 1869 Hääleõigust ei tohi keelata rassilise kuuluvuse alusel · 1917 Keeluseadus
Seega kodanikud osalevad poliitikliste otsuste tegemisel. Võimalikud otsustamisviisid on üksmeele (kodakondsuse) otsimine, osalemine otsustamisel (rahvakoosolekul või rahvahääletusel (referendumil)) või esindajate valimisel. Demokraatlik on ühiskond siis, kui ettepanekud (otsuste eelnõud) või kandidaadid saavad omavahel vabalt võistelda (konkureerida). Mõttekaaslased peavad saama ühineda (ühinemisvabadus), pidada koosolekuid (koosolekuvabadus), tutvustada oma mõtteid ja neid propageerida (sõnavabadus). Vabad valimised eeldavad valimisseaduse olemasolu enne valimisi (reegleid ei muudeta mängu ajal), kandidaatide esitamise vabadust, vabadust valimiskampaaniaks, inimese õigust vabalt anda oma hääl ja valitud kogu või institutsiooni põhiseadusega antud pädevust. Samuti sõltumatut kohut vaidluste ja protestide lahendamiseks. Seaduse
teabevabadus Kaitseala: laieneb nii juriidilistele kui ka füüsiliste isikutele Piiriklausel: kvalifitseeritud § 44 Info saamine VII ühinemis- ja Ühinemisvabadused on jaotatud kolmeks: § 48 lg 1 MTÜ vabadus, tulundus ühingu vabadus § 31 koosoleku- § 49 lg 1 l2 erakonna vabadus vabadused §29 lg5 kvalitsiooni vabadus § 47 – koosolekuvabadus Mis asi on koosolek? – Peab olema vähemalt 2 inimest; ühine eesmärk; VII vaba liikumine § 34 – liikumisvabadus I Mis on liikumine? – Edasiliikumine, uude asukohta minek, ajutine viibimine Kas alaline viibimine on 34 alusel kaitsud? Elukoha registeeriminse kohustus (jah, kaitseb), kas langeb 34 alla ja on sellega kooskõlas (jah, on)?
rahvahääletuse või valimiste teel. Demokraatlik legitimatsioon - Seadustamine või õigustamine. Riigi aparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. Legitimatsiooni kett. 38. Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus Enamusreegel - Keda on rohkem, otsustavad (nt parlamendi puhul). Akt - seadus või otsus. Otsuseid on kahte liiki - sisulised ja isiku ametissenimetamise / valimise otsus. Reeglite puhul võib ette tulla erandeid. Vähemuse kaitse - väljendusvabadus, infovabadus, koosolekuvabadus, erakonnavabadus. PS järelevalve - olulised opositsiooni õigused - piisavad tagatised, koalitsioon ei tohi jõustruktuure kasutada opositsiooni vastu. 39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja
nt. saaks ta ettevõtlusvabadust teostada vahetult PS-le tuginedes ka siis, kui puuduksid vastavat valdkonda reguleerivad eriseadused. Tänapäeva õiguslikult reguleeritud ühiskonnas on vähemalt üldjuhul PS-st detailiseerivad seadused olemas ja vahetu tuginemine PS-le saab kõne alla tulla eeskätt siis, kui väidetakse seda, et PS-st allpool seisev seadus kitsendab PS-ga garanteeritud vabadusi rohkem kui see on PS-ga võimalik.(ettevõtlusvabadusest parem näide koosolekuvabadus või ühinemisvabadus). Üldiselt kehtib põhimõte, et PÕ-s on realiseeritav ka ilma eriseaduseta, kuid on olemas selliseid PÕ-si, mida on põhimõtteliselt võimatu teostada, kui vastav eriseadus puudub. Nt võimatu ette kujutada valimisi või rahvahääletust, kui puudub valimisseadus või rahvahääletuseseadus. Samasugune olukord võib tekkida ka siis, kui tahetakse kasutada mingit muus maailmas ühinemisvabaduse teostamiseks üldtunnustatud õiguslikku vormi
rahvahääletuse või valimiste teel. Demokraatlik legitimatsioon - Seadustamine või õigustamine. Riigi aparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. Legitimatsiooni kett. 38. Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus Enamusreegel - Keda on rohkem, otsustavad (nt parlamendi puhul). Akt - seadus või otsus. Otsuseid on kahte liiki - sisulised ja isiku ametissenimetamise / valimise otsus. Reeglite puhul võib ette tulla erandeid. Vähemuse kaitse - väljendusvabadus, infovabadus, koosolekuvabadus, erakonnavabadus. PS järelevalve - olulised opositsiooni õigused - piisavad tagatised, koalitsioon ei tohi jõustruktuure kasutada opositsiooni vastu. 39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja
· isikupuutumatus: kelleltki ei võeta vabadust muidu, kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; · kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus; · koosolekuvabadus. Põhiseaduses on ka õigusi, mis mittekodanikele ei laiene: · ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (välisriigile võib kodanikku välja anda kui kurjategijat lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel); · ainult kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele; · ainult kodanikul on õigus kuuluda mõnda erakonda;
- inimväärikus - üldine tegevusvabadus - õigus elule - õigus kehalisele puutumatusele - õigus võrdsele kohtlemisele - väljendusvabadus - era-ja perekonnaelu puutumatus - elukutsevaliku vabadus - omandi põhiõigus · keskmine kolmikmõju - südametunnistuse ja mõtte vabadus - õigus haridusele - koosolekuvabadus - sõnumisaladus - õigus vabalt liikuda - kodu puutumatus · harva esinev kolmikmõju - sundvõõrandamise keeld - väljasaatmise keeld - varjupaigaõigus - peditisooniõigus - menetluslikud põhiõigused PÕHIÕIGUSTE PIIRID JA PIIRIKLAUSED 21.11.2013 1. Mõisted
Tegevusvabaduse suurendamist võimaldab loodusseaduste parem ja täpsem tundmine. Järgmiseks välise vabaduse piirajaks on riik oma seaduste, määruste, sotsiaalsete tingimuste, poliitika, tehnilise taseme, majandusliku seisundi, moraali jms-ga. Vabaduse piirajaiks on kindasti kodu, perekond, töökoht, raha, elukoht, sõbrad jne. Välise vabaduse liikidest võiks nimetada järgmisi: liikumisvabadus, elukohavabadus, tegutsemisvabadus, tahtevabadus, sõnavabadus, trükivabadus, koosolekuvabadus, lugemisvabadus (NSVL’is oli teatud raamatute lugemine keelatud), valikuvabadus, majanduslik vabadus, info kasutamise võimalused jms. Sisemine vabadus sõltub isiku vaimsusest, mida kirjeldatakse mõistega vaimne keskus. Vaimne keskus sisaldab ettekujutust maailmast, missioonitunnetust, huvisid, teadmisi ja oskusi, tahet, visioone, väärtushinnanguid, tunnetusvõimet jms. Inimene loob nende baasil endale teatud mudeli ümbritsevast maailmast.
· isikupuutumatus: kelleltki ei võeta vabadust muidu, kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; · kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust; · õigus tervise kaitsele; · õigus kuuluda ühinguisse, · omandipuutumatus; · kodupuutumatus; · liikumisvabadus; · usuvabadus; · õigus oma autoriõiguste kaitsele; · kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast; · sõnavabadus; · koosolekuvabadus. Põhiseaduses on ka õigusi, mis mittekodanikele ei laiene: 10 · ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (välisriigile võib kodanikku välja anda kui kurjategijat lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel); · ainult kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele;
annaabi.ee 
