Tartus sai Seppo ka oma teadusliku ametinimetuse, mis jäi tal ka ainukeseks kirurgiakateedri dotsent. Siis tuli aga Tartust lahkumine ja Tallinnas omal käel teadustöö jätkamine. Tallinnas aga oli see arsti isiklik asi, tema hobi. 50.-60. aastatel oli Tartu ülikoolis levinud nähtuseks mõningate õppejõudude tagakiusamine ja omavahelised üliteravad konfliktid. Kõige traagilisem selline juhus lõppes näiteks nii, et üks osapool sai infarkti koosolekusaalis, kus kritiseerimine toimus, ja teine tundes ennast süüdlasena, mürgitas enda kaks päeva hiljem. Arnold Seppole konfliktide tekitamine osutus seda lihtsamaks, et tal oli Tartus küllalt vaenlasi. Osadele tegi muret tema professionaalsus ning need pidid tõdema, et Seppo on nende konkurent ja oli ka neid, kellele ei istunud Seppo iseteadvus ning järsk ja terav ütlemismaneer. Üheks Seppo vintsutamise ajendiks olid ka tema segased perekonnaasjad. Need olid ärevad ja ohtlikud ajad
arukad. On – väga pehmelt väljendudes – mõningaid raskusi kapitalismi ja demokraatia, efektiivsuse ja õigluse, majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide kokkusobitamisega. Majandus- poliitika kujundamisel ja elluviimisel sõltub palju kultuurist, religioonist, ajaloost, sotsiaalsest võrgustikust, geopoliitikast, üldistest arengutest maailmas ning regioonis või muust seesugusest. Tihti pole määrav töö dokumentidega ja formaalne suhtlemine läbirääkimispartneritega koosolekusaalis, vaid hoopis töö kuluaarides ning mitteformaalne jutt. Suur osa on mitte- formaalsetel organisatsioonidel ja liidritel. Majandusprotsessid on tõenäosuslikud ja majandus- agendid vaegteabega ning piiratud ratsionaalsusega. Majanduspoliitika õppeaine püüab arendada dialektilist mõtteviisi – maailma univer- saalsete seoste ja seaduste arvestamist; tegelikkuse nähtuste tunnetamist nende arenemises, iseliikumises, mida põhjustavad seesmised vastuolud
Selline taktika peab matemaatilise täpsusega viima teda edusammudele, kui vaid vastaspool ei õpi võitlema mürgiste gaaside vastu samuti mürgiste gaasidega. Nõrkadele natuuridele tuleb lõpuks selgitada, et siin ei ole asi selles, kas olla või mitte olla. Niisama arusaadavaks sai mulle füüsilise terrori tähendus üksikute isikute ja masside suhtes. Siinjuures omab samuti tähtsat kohta psühholoogiliste tagajärgede täpne arvestus. Terror töökojas, vabrikus, koosolekusaalis või massidemonstratsioonidel saavutab alati edu, kui talle ei vastandata samatugevat terrorit. Siis muidugi tõstavad sotsiaaldemokraadid kohutavat ulgumist. Nemad, olles alles hiljaaegu eitanud igasugust riiklik-ku võimu, pöörduvad nüüd selle poole abi saamiseks ja saavutavad taas jälle midagi: "kõrgemate" ametnike seast leia-vad nad eesleid, kes aitavad sellel katkul võidelda oma ainsa tõelise vastase vastu, kuna need eeslid loodavad niiviisi eneste suhtes
annaabi.ee 
