seda head, mis on halbade aegade vahepeal. o Esmamulje oli ülipositiivne: ,,Õhk on seal tulvil kainust ja töökust, arukust ja headust, korda ja ideaalsust, jõukust ja reipust. [ ] Ühesõnaga siin te võite saada eelmaiku sellest, milline võiks inimühiskond olla, kui kõik seisaks valguse käes ning puuduksid kannatused ja hämarad nurgatagused." Kuid kui ta lahkus Chautauqua koosolekukeskusest tumedasse ja nurjatusse maailma, tabas ta end mõtlemast, et sealt lahkumine oli kergendus. ,,See kord seal on liiga taltsas, see kultuur liiga teisejärguline, see headus liiga väheinspireeriv. Selles inimdraamas puudub negatiivne tegelane ja valu." Ta sai aru, et tema ei suudaks sealset elu välja kannatada. o Mõtiskledes, mille puudumine oli seal nõnda tajutav, et ei lasknud tunda
kohta: 1. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Koosoleku keskosesse suhtus Chatauqua kohta, mis sarnaneb täiusliku inimühiskonnaga. Seal keskuses valitses tarkus, võrdsus, kultuur. See oli nagu maine paradiis. Kui Chatauqua tagasi tumedassi maailma jõudis tundis ta kergendust. põhjusek oli ilmselt headuse ja tarkuse ja kõige positiivse üleküllus. Selle sees on kõik inimesele võõras. 2. Kuidas suhtub James „tavaliste inimeste tavalisse elusse“? Jamesi valdas pärast koosolekukeskusest naasmist ja tavalisi töötavaid inimesi nähes, suur sümpaatia tavalise inimese vastu. Jamesi arvates ei tuleks püstitada ausambaid mitte kindralitel vaid just tavalistele lihttöölistele kelle najal kogu ühiskond püsib. 3. Mida peab James „sisemisteks ideaalideks“? Jamesi arvates on sisemine ideaal lihtsa inimese õnnelikus, olenemata sellest, et ta kannatab. Olles seejuures ilma jäänud kõigest, mis tal on. Või tehes rasket tööd. Olenemata kõigest
annaabi.ee 
