3.5 KOLMNURGA LAHENDAMINE Kolmnurk on üheselt määratud järgmiste andmetega, mis ühtlasi määravad ära ka sobivaimad lahendusvõtted: · kaks külge ja nendevaheline nurk lahendamist alustame koosinusteoreemi abil; · üks külg ja selle lähisnurgad lahendame siinusteoreemi abil; · kolm külge lahendamist alustame koosinusteoreemi abil; · kaks külge ja pikema külje vastasnurk lahendamist alustame siinusteoreemiabil. Lisaks siinus- ja koosinusteoreemile tuleb arvesse võtta järgnevat: · kolmnurga sisenurkade summa on 180o; · kolmnurga kahe lühema külje summa on suurem kolmnurga kolmandast küljest; · suurema külje vastas asub suurem nurk. Kui ülesanne on lahendatud, tuleb kontrollida, kas need tingimused on täidetud. Näide 1. Lahendame kolmnurga, kui a = 3 cm, b = 5 cm ja = 40o. Antud: a = 3 cm b = 5 cm = 40o Leia c, , ja S, a b =
A1 2 2 x Joonisel on liidetavate võnkumiste faasid tähistatud lühidalt 13 1 = 01t + 01 . (7.41) 1 = 01t + 01 Vastavalt koosinusteoreemile on summaarse võnkumise amplituud kui vektori A pikkus A = A12 + A22 - 2 A1 A2 cos( - (2 - 1 )) = A12 + A22 - 2 A1 A2 cos(2 - 1 ) . (7.42) Järelikult liitvõnkumise summaarne amplituud A, mis liidetavate võnkumiste faasivahe 2 - 1 ajas muutumise tõttu samuti ajas muutub, avaldub valemiga A = A12 + A22 - 2 A1 A2 cos(2 - 1 ) . (7.43) Saadud tulemusest näeme, et kui liidetavad võnkumised on samas faasis, s.t. 2 -1 = 2n, n = 0,±1,±2,..
annaabi.ee 
