Elektriajami juhtimine
Analoogiliselt võib kirjutada ka staatorivoolu vektori võrrandi
i1(t) * ejt = i1U(t) + i1V(t) * ej2i1W(t) * ej4/3
polaarkoordinaadistikus või kahe ristuva, reaal- ja imaginaarkomponendi abil rist-
koordinaadistikus. Vektorit saab esitada ka kombineeritult, mooduli ning kahe suunda
määrava ristsuunalise suunavektori abil. Nendeks võivad olla näiteks ühikvektori
siinus- ja koosinuskomponendid. Kaks teineteisega ristuvat, siinus- ja koosinuskõvera
järgi ajas muutuvat vektori komponenti kirjeldavad ruumis teatud nurkkiirusega
pöörlevat vektorit. Selle väite näitlikustamiseks tuletame meelde, kuidas tekib pöörlev
magnetväli kahefaasilises mootoris. Selleks on vaja faasimähised nihutada ruumis 90º
võrra ning toita neid 90º võrra nihutatud vooludega, st ühes mähises muutub vool
siinus-, teises koosinuskõvera järgi. Just sellist siinus-koosinusühikvektorite võtet
annaabi.ee 
