Elektrivõrgu talitluse pikaajalisel plaanimisel tuleb koormuse väärtuste leidmisel arvestada välisõhu madalat või kõrget temperatuuri, koormuse võimalikke hälbeid, uute elektritarbijate lisandumise aega ja kohta. Oluline tähtsus elektrivõrgu talitluse käsitlemisel on koormusjuhtumitel ja stsenaariumitel, mis johtuvad ümberlülitustest madalama taseme võrgus, reaktiivenergiaallikate kommutatsioonist, elektritarbijate arenguvariantidest ja muust. 12.Koormusjuhtumid ja –stsenaariumid Elektrivõrgu sõlmekoormuste muutumine võib seaduspärasuste kõrval olla tingitud ka ümberlülitustest madalama taseme võrgus, suurte elektritarbijate (tehaste) käikulaskmisest või nende töö lõppemisest, reaktiivvõimsuse kompenseerimisseadmete sisse- või väljalülitamisest jne. Kirjeldatud hüppelisi muutusi võib vaadelda koormusjuhtumitena, millele vastavad matemaatilise mudeli erinevad parameetrid. Elektrivõrgu talitluse arvutamisel on koormusjuhtumid
• Vabakoormus /free action/−− konstruktsioonile antud piires mõjuv mis tahes ruumilise jaotusega koormus. • Koormusvariant /load arrangement/ − määrab vabakoormuse paigutuse, suuruse ja suuna. • Koormusjuhtum /load case/− − kokkusobivad koormusvariandid, deformat- sioonide kogumid ja hälbed, mida arvestatakse samaaegselt määratletud muutuv- ja püsikoormustega teatud kontrolli teostamiseks. Valitud arvutuslikud koormusjuhtumid peavad olema piisavalt rasked ja ar- vestama kõiki tingimusi, mida on õhuliini ehitamise ja arvutusliku tööea kes- tel mõistlik eeldada. • Koormuskombinatsioon /combination value for an action/− − koormuste ar- vutuslike väärtuste kogum, mille alusel kontrollitakse konstruktsioonilist töö- kindlust piirseisundis antud koormusjuhtumil. • Koormuse kombinatsiooniväärtus /combination value for an action/− −
kaal; Projekteerimise alused 19 · muutuvad koormused (Q) - näiteks kasuskoormused, tuule- ja lumekoormus; · avariikoormused (A) - näiteks plahvatused, transpordivahendite kokkuprked konstruktsioonidega jms.; (ii) nende liikuvuse järgi: · kinniskoormused - näiteks omakaal; · liikuvad koormused - koormused, mille puhul on võimalikud erinevad koormusjuhtumid - näiteks liikuvad kasuskoormused, tuulekoormus, lumekoormus; (iii) nende mjumisviisi järgi: · staatilised koormused, mis ei põhjusta konstruktsioonis või selle osades nimetamisväärseid kiirendusi: · dünaamilised koormused, mis põhjustavad konstruktsioonis või selle osades arvestatavaid kiirendusi. (3) Mõningail juhtudel võib dünaamilisi koormusi käsitleda staatiliste koormustena, viimaseid vastavalt suurendades.
koormuste, materjalide omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirseisundid ületamata. (2) Eraldi tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet kandepiirseisundis; b) arvutuslikud koormustulemid (läbipainded, siirded, praod jne.) ei ületa kasutuspiirkriteeriume. (3) Kõik võimalikud arvutusolukorrad tuleb võtta arvesse ja selgitada kriitilised koormusjuhtumid. (4) Koormusjuhtum hõlmab omavahel sobivaid koormusvariante, deformatsioone, hälbeid ja ebatäpsusi, mida tuleb arvestada konstruktsiooni kontrollimisel. (5) Koormusvariant määratleb liikuva koormuse asukoha, suuruse ja suuna. (6) Võimalikud hälbed koormuste oletatud asukohtadest ja suundadest tuleb võtta arvesse. Arvutussuurused (arvutuslikud suurused) Arvutuskoormused (1) Koormuse arvutussuurus Fd väljendatakse üldkujul avaldisega , kus
müüritise omaduste veel muidki piirseisundeid - ekvivalentse staatilise tähised ja nende näiteks väsimust. Kõik koormusena, kasutades see omavaheline seos, esitamise võimalikud arvutusolukorrad juures dünaamilist viisid vt päris eest tuleb võtta arvesse ja suurendustegurit 36. Osavarutegurite selgitada kriitilised (dünaamikategurit). süsteem konstruktsioonide koormusjuhtumid. Iga Lihtsustatud arvutusi võib tugevusarvutustel, kriitilise koormusjuhtumi kasutada järgmistel juhtude: rakendamise põhimõtted: jaoks tuleb määrata - kui on ilmne, et Eesti koormuskombinatsiooni kandepiirseisund ei ole ehituskonstruktsioonide tulemite arvutuslikud otsustav, võib projekteerimisnormides EPN suurused (s.o arvutuslikud konstruktsiooni