vundamendi äärde seisma või hoone alaosa asub põhjavees. Nii hüdroisolatsioonile kui ka kandetarindile langev hüdrostaatiline surve sõltub veesamba kõrgusest. Koormusjuhtum “lühiajaline surveline vesi” eeldab, et hoone ehitussügavus on kuni 3 meetrit, pinnas vettsiduv, puudub drenaaž ja mitmeaastaste mõõtmistega leitud põhjavee kõrgeim tase jääb vähemalt 30 cm vundamendi tallast allapoole. Koormusjuhtumi “surveline vesi” eelduseks on, et hoone alaosa asub põhjavees. Pinnase tüübil ja ehitussügavusel ei ole tähtsust. Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel ühendatud isolatsioonikihist, moodustades vee eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse
Rd − konstruktsiooni arvutuslik kandevõime − leitakse mehaaniliste oma- duste arvutuslike väärtuste Xnd alusel: Rd = f {X1d, X2d, …} või vastavate normväärtuste XnK alusel: Rd = f {X1K, X2K, …} / γM Et arvestada erinevate koormuste koosmõju, kombineeritakse püsikoor- mused G, samaaegselt esinevad muutuvkoormused Q1, Q2, jne ja asjako- hased juhukoormused A vastavalt käsitletavale arvutuslikule olukorrale. Iga arvutatava koormusjuhtumi jaoks leitakse koormustulemi arvutuslik väärtus järgnevate võrranditega a) Püsi- ja muutuvkoormustega seotud arvutuslikud olukorrad − Ed määratak- se domineeriva arvutusliku muutuvkoormuse γQ1Q1K (või Q1(T1)) (tavaliselt kas tuule- või jäitekoormus) ja teiste muutuvkoormuste kombinatsiooniväär- tuste ΨQnQnK (või Qn(Tn)) alusel: Ed = f {Σ γGGK , γQ1Q1K , Σn >1 ΨQnQnK } b) Juhukoormustega seotud arvutuslikud olukorrad − Ed määratakse juhukoor-
b) arvutuslikud koormustulemid (läbipainded, siirded, praod jne.) ei ületa kasutuspiirkritee- riume. Eri piirseisundite puhul kasutatavad arvutuskoormused erinevad üksteisest ja need määratle- takse käesolevas peatükis. Teatud konstruktsioonide puhul võib osutuda vajalikuks käsitleda veel muidki piirseisundeid - näiteks väsimust. (3) Kõik võimalikud arvutusolukorrad tuleb võtta arvesse ja selgitada kriitilised koormusjuh- tumid. Iga kriitilise koormusjuhtumi jaoks tuleb määrata koormuskombinatsiooni tulemite arvutuslikud suurused (s.o arvutuslikud sisejõud, pinged jne.). (4) Koormusjuhtum hõlmab omavahel sobivaid koormusvariante, deformatsioone, hälbeid ja ebatäpsusi, mida tuleb arvestada konstruktsiooni kontrollimisel. Neid koormusi, mis füüsilis- tel põhjustel ei saa mõjuda samaaegselt, koormusjuhtumit väljendavas koormuskombinatsioo- nis ei arvestata. (5) Koormusvariant määratleb liikuva koormuse asukoha, suuruse ja suuna.
tähised ja nende näiteks väsimust. Kõik koormusena, kasutades see omavaheline seos, esitamise võimalikud arvutusolukorrad juures dünaamilist viisid vt päris eest tuleb võtta arvesse ja suurendustegurit 36. Osavarutegurite selgitada kriitilised (dünaamikategurit). süsteem konstruktsioonide koormusjuhtumid. Iga Lihtsustatud arvutusi võib tugevusarvutustel, kriitilise koormusjuhtumi kasutada järgmistel juhtude: rakendamise põhimõtted: jaoks tuleb määrata - kui on ilmne, et Eesti koormuskombinatsiooni kandepiirseisund ei ole ehituskonstruktsioonide tulemite arvutuslikud otsustav, võib projekteerimisnormides EPN suurused (s.o arvutuslikud konstruktsiooni 21
) ei ületa kasutuspiirseisundi kriteeriume. Eri piirseisundite puhul kasutatavad arvutuskoormused erinevad üksteisest ja need määratletakse käesolevas peatükis. (Teatud konstruktsioonide puhul võib osutuda vajalikuks käsitleda veel muidki piirseisundeid - näiteks väsimust.) (3) Kõik võimalikud arvutusolukorrad tuleb võtta arvesse ja selgitada Projekteerimise alused 24 kriitilised koormusjuhtumid. Iga kriitilise koormusjuhtumi jaoks tuleb määrata koormustulemite arvutuslikud suurused (s.o. arvutuslikud sisejud, pinged jne.). (4) Koormusjuhtum hõlmab omavahel sobivaid koormusvariante, deformatsioone, hälbeid ja ebatäpsusi, mida tuleb arvestada konstruktsiooni kontrollimisel. Neid koormusi, mis füüsilistel põhjustel ei saa mõjuda samaaegselt, koormusjuhtumit väljendavas koormus- kombinatsioonis ei arvestata. (5) Koormusvariant määratleb liikuva koormuse asukoha, suuruse ja suuna.
(a) kui koormustulemid kasvavad koormustest kiiremini, rakendatakse osavarutegureid koormuste normsuurustele, (b) kui koormustulemid kasvavad koormustest aeglasemalt, rakendatakse osavarutegureid koormustulemite normsuurustele. Osavarutegurid (1) Ehitiste kandekonstruktsioonide arvutustes kasutatavad osavarutegurid alaliste-, ajutisteja avariiolukordade jaoks on toodud tabelis. Nende suurused põhinevad kogemustel ja realiseeritud ehitusprojektide kontrollarvutustel. (2) Kui koormusjuhtumi puhul alaline koormus suurendab muutuvate koormuste mõju (st alalise koormuse mõju on konstruktsiooni kandevõime seisukohalt ebasoodne Kombinatsioonitegurid Koormuskombinatsioonide koostamisel kasutatavate kombinatsioonitegurite väärtused 39. Dokumentide vormistamine rahvusvahelised nõuded (ISO), dokumendi ülesehitus
annaabi.ee 
