Saavutatav masina püsitemperatuur sõltub siis ajaühikus eraldunud keskmisest energiahulgast, s.t. keskmisest kaovõimsusest. Seega tuleks tegeliku koormusega ekvivalentseks lugeda konstantne koormus, mille puhul kaovõimsus võrdub tegeliku reziimi keskmise kaovõimsusega: Pe=(P1t1+P2t2+...+Pntn)/(t1+t2+...+tn) 25. Ekvivalentse voolu meetod mootori võimsuse valikul Kui mootor töötab konstantsel koormusel, mis on soojenemise mõttes ekvivalentne tegeliku koormusdiagrammiga, võrdub tema kaovõimsus n Pe Pc I e2 R kus Ie kannab nimetust I i2ti ekvivalentne vool (ta on ekvivalentne tegeliku muutliku I i 1 vooluga e soojenemise mõttes). t1 t 2 ... t n
kus 𝑃𝑡 on rippvagoneti kogu vajaminev võimsus, kW; 𝑔 − raskusjõud, kg/N; 𝜂𝑚 − ülekande kasutegur täiskoormusel, 𝜂𝑚 = 0,85 [3]. Vastavalt valemile 2.4 on staatiline võimsus 785 W. 3. KOORMUSDIAGRAMM, EKVIVALENTNE MOMENT JA VÕIMSUS Töömasina koormusdiagrammi saamiseks leitakse selle takistusmomendi sõltuvus ajast 𝑀 = 𝑓(𝑡). Antud näite puhul puhul on tegu ajas muutliku astmelise koormusdiagrammiga, mis saadakse momendi taandamisega töömasina võllile. Kogutöötsükli osadeks on vagoneti liikumine söödahoidlast laudani, kus suletud värava korral toimub peatumine, distantsiks 88m ning ajakulu ettenähtud kiirusel 73,33 s. Edasi liigub vagonett 3,8m vahedega, ajaga 3,17 s niiviisi 10 korda ning seejärel 42m tagasi lauda väravani, milleks kulub 35 s ja lõpuks tagasi söödahoidlasse 88m, 73,33 s.Tsükli kogu kestus leitakse järgmiselt:
annaabi.ee 
