Kordamine kunstiajaloo eksamiks
Koorilõpmik oli tavaliselt tahuline polügonaalne, krüpte tavaliselt enam ei ehitatud. Ühe või
paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist kabelit, mis kokku moodustasid
kabelitepärja. Pärja keskne kabel kandis nime Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kogu
kiriku ühtseks tervikuks. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisema, avarama ja
vabamana. Ruumi interjöör ei suundunud ainult kooriruumipoole, vaid ka üles. Teravad kaared,
kõrged võlvid, mis tunduvad veelgi kergematena, kui nad tegelikult on, piilarid liigendavad
vertikaalsed turbad (poolsambakesed), üldse kõigi detailide suundumus ülespoole nagu kaotaks
kivide raskuse. Lõpuks ei tohi unustada ka valguse mõju gooti kirikute interjööris. Et
konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis nad asendada akendega.
Vertikaalne suunitlus valitses ka kirikute välisilmes. Tugikarte ja tugipiitade raskust