Rahvuslik ärkamine ja laulupeod
kutseliseks muutumine nii Estonia kui Vanemuine muutusid 1906. aastal harrastajate seltsiteatritest
professionaalseteks teatriteks. Eestvedajaks Estonia selts. Laulupeost võttis osa 527 kollektiivi 10 100
laulja ja mängijaga, mis on üle 4000 osaleja rohkem kui eelneval laulupeol.
VIII laulupidu 30 jun 2 juuli 1923 Tallinnas. Organiseerija Eesti Lauljate Liit. Puhkpilliorkestrite
kavas oli saksa kergem muusika, sest algupärane helilooming selles valdkonnas puudus. Koorirepertuaar
koostati ainult eesti heliloojate teostest, va üks soome teos. Laulupeost võttis osa 386 kollektiivi 10 562
laulja ja mängijaga.
9 laulupidu 30 juuni 2 juuli 1928 Tallinnas. 436 kollektiivi 15049 laulja ja mängijaga.
10. laulupidu 23-25 a Tallinnas. Korraldati uute laulude võistlus, laulupeole pääsesid nt Mart Saare
laulud. Esimest korda esinesid eraldi kooriliigina naiskoorid. Esitati ainult eesti heliloojate loomingut.
11. laulupidu 23-25 jun 1938. 15 000 esinejat