Oletame, et indiviid otsustas tarbida nüüd 5 ühikut kana ja 15 ühikut pitsat(punkt E ÜKK-l U 0). Kui aga indiviid otsustab tarbida 15 kana ja 15 pitsat, asub ta punktil F ÜKK-l U 2. Tarbija käitumise uurimisel tavaliselt eeldatakse, et suurimat rahulolu annab kogum, mis annab kõige rohkem hüviseid. Seega on F eelistatum kui C ja C eelistatum kui E, sest nad sisaldavad rohkem kanu. Seega väljendab iga ÜKK teatavat rahulolu taset, kusjuures koorinaatide alguspunktist kaugemal asuvad ÜKK-d väljendavad suuremat kasulikkust. Tarbija on ükskõikne anult ühel ja samal ÜKK-l asuvate hüviste kogumite suhtes. Ükskõiksusväli graafik, millel on kujutatud erinevaid ükskõiksuskõveraid. ÜKK omadused: 1. Kulgevad suunaga vasakult ülalt alla paremale (kui kauba X kogus kasvab, siis kauba Y kogus väheneb). 2. Üldjuhul kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes (asenduse piirmäära tõttu). 3. ÜKK-d ei lõiku omavahel.
vahel on u ¨ks¨ uhene vastavus, st igale paarile vastab u ¨ks kindel punkt tasandil ja igale tasandi punktile vastavad selle koordinaadid ehk u ¨ks reaalarvude j¨arjestatud paar. Piirkonnaks nimetatakse (x, y)-tasandi punktide alamhulka. Tasandilisi piirkondi hakkame t¨ahistama s¨ umboliga D. N¨aiteks piirkond D = {(x, y)| x2 + y 2 1} on tasandi niisuguste punktide hulk, mis asuvad koorinaatide alguspunk- tist mitte kaugemal kui u ¨ks u¨hik ehk u¨hikulise raadiusega ring koos seda u ¨ mbritseva ringjoonega. Piirkonda piiravat joont nimetatakse piirkonna rajajooneks ja rajajoone punkte piirkonna rajapunktideks. Rajajoonel mitte asuvaid punkte nimeta- takse piirkonna sisepuntideks. Piirkonsa nimetatakse kinniseks, kui see sisaldab k~oiki oma rajapunkte, st sisaldab rajajoont. Piirkonda nimetatakse lahtiseks, kui see ei sisalda u
annaabi.ee 
