Kõlaideaal vanasti olidmuusika rohkem kõlavam ja meloodilisem, praegu on rohkem tehnilist, lärmakamat jaelektroonilist muusikat. Pillirühmad olid samuti teised. Madalmaad määrasidmuusikakultuuri, põhiesindajad- Guillaume Dufay, Josquin Desprez Madalmaade heliloojad kirjutasid vaimulikku ja kiriku muusikat, ilmalik polüfooniline laul- kaanon. Reformatsioon toob muusikasse värssteksti, igas salmis korduv viis. Mitmehäälsed koori seadmed, koorilauljaid toetati oreliga. Lutheri koraal- rahvuskeelne ja kirikulaul lihtne(ja eelnev).gregooriuse koraal-piiblitekst, ühtsustati tekstid ja viisid, kindel taktimõõt puudus, laulavad mehed, ühehäälne, ilma saateta. Ilmalikku laulu esitati:1.kõik hääled lauldes, 2. Kõik hääled mängides, 3. Häälte jagamine- osad lauldi, teised mängiti, 4. Tehti korraga kõike. Musitseeriti- orelil, klavessiinil, lautol, vioolal,plokkflöödil, pommeri, trompetitel, tromboonidel.
See liidab kaks ühehäälset liini : meloodia- ja kolmkõla-hääle . Selle tulemusel on muusikas kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Dokumentaalfilm „Isegi kui ma kaotan kõik“ on väga emotsionaalne ja tekitas minus kummalisi tundeid. Mind paelusid kõigerohkem koorilaulu kohad, sest nad laulsid nii võimsalt ja puhtalt. See teiktas minus külavärinaid. Mulle meeldis ka see, kuidas Arvo Pärt koorilauljaid õpetas, sest ta ei teinud seda tavaliste sõnadega, vaid mõtetest pakatavate ja tähendusrikaste lausetega. Film oli hästi koostatud ja sai kohe aru, milline inimene on Arvo Pärt tegelikult. Ta on väga sõbralik ja armastav inimene, kes ei taha teistele kunagi halba. Temast õhkas soojust isegli läbi filmi. Tal on üks päevik, mida ta ise nimetab töövihikuks. Terve film põhiliselt oligi selle päeviku tsitaatidest koosnev, sest sinna oli ta üles märkinud kõik
Ta on kirikumuusika, milles nähti vahendit oma võimu kehtestamisel. Seal on kõigapealt Jumal ja alles siis kõik muu. Ka taktimõõt 3 oli ideaalne, viidates Isa, Poja ja Pühavaimu tähendusele. Rahvalaulus ja pillides nägi kirik Saatanat, mille tõttu suurenes lõhe nende vahel. Tähtsamad ehitised olid kirikud ja kloostrid, millest kujunesid kontserdi ja muusika-hariduskeskused. Siin säilitati ja kirjutati liturgilisi tekste ja laule ning õpetati koorilauljaid. Keskaja üks levinumaid laule oli gregoriuse koraal (vaimulik laul), mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur (I) 540-604.Ta korraldas ümber kirikulaulude tekstid, eesmärgiga luua kõikidele kirikutele ühtne liturgia (teenistuse kord). Gregoriuse koraali tunnused *ladina keeles, *1-häälne, *ilma pillisaateta *proosatekst, *puudub taktimõõt, *kõnelähedane. Grgoriuse koraal on muusikaline palve Jumalale. Missa Missa on katoliku kiriku jumalateenistus. Missa rajanes gregoriuse
Minu jaoks oli see kontsert eriti põnev, sest ma laulsin seal kooris ka ise. Väga vägev tunne oli vara hommikul kodust välja astuda mõeldes, et mõne tunni pärast olen ma selle kuulsa kuninganna oma silmaga ära näinud. Pikalt-pikalt oli vaja seista turvakontrolli järjekorras, kuid eesolev sündmus tegi ootamise palju lihtsamaks. Kuninganna saabudes kanti parasjagu ette kohapeal sündinud regilaulu. Sõnad ütlesid ette Lauri Õunapuu ja Jaak Johanson, kaasa laulis kogu lavatäis koorilauljaid ning tuhanded inimesed Raekoja platsil. Tunne oli meeletult hea. Näiteks väike poiss, kes pidi kuningannale lilled üle andma, pabistas kohutavalt. Eks see pabin ole ka loomulik, maailmas kõige enamate alade valitsejaga nii lähedalt kohtumine võtab ikka jalust nõrgaks küll. Tiitlid, ordenid, auastmed, tunnustused Ametlik tiitel Suurbritannias: Elizabeth Teine, Jumala armust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ning
orgiat, 6. sajandiks eKr oli rituaal mõneti maha rahunenud ning muutunud organiseeritud jumalakummardamiseks õppinud koori, komponeeritud muusika, koreograafia ning kohaga iga-aastasel teatrifestivalil prooimion eellaul prosoodion pidulik rongkäigulaul, koorilaululiik; lauldi pidustustel grupi meeste ning ühe naise poolt, kes kandis lilli, pühasid sümboleid ning ohvreid jumalatele, protsessioonid olid sageli ametlikud, eputavad, tihti osales ka teisi tantsijaid/koorilauljaid, paljud poeedid kirjutasid prosoodione, usulist luulet ning võitsid auhindu festivalidel Vana-Kreeka muusikalised instrumendid Vt Lisa 3. 14 Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006
annaabi.ee 
