ühendas eri ajastuid. Ta oli koori- ja orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik ja muusikaõpetaja, esines klaveri- ning orelisolistina. Suurepärase organisaatorina pani ta aluse esimesele eesti sümfooniaorkestrile ja korraldas hulgaliselt kontserte. Muusikalise alghariduse sai ta Cimze seminaris. Pärast aastaid töötanud kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, siirdus ta juba küpses meheeas Saksamaale Dresdeni Konservatooriumi, mille ta lõpetas kahe aastaga (1895- 1897) koorikomponisti diplomiga. Suure osa oma muusikalisest haridusest omandas ta siiski iseõppimise teel. 1900.aastal loobus Läte kooliõpetaja ametist ning asus Tartusse (tolle aja silmapaistev muusikakeskus) , elatades end edaspidi põhiliselt klaveritundide andmisega ning ajalehe Postimees muusikakriitikuna. Ta üritas hakata välja andma ka muusikajakirja, ent sai äraütleva vastuse oma taotlusele. 1900.aastal moodustas ta kooliõpilastest, üliõpilastest ja õpetajatest esimese eesti sümfooniaorkestri
looja. Ballaad ,, Sest Ilmaneitsi ilusast" häälele ja orkestrile, muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrgu väravas", oratoorium ,,Joonase lähetamine. Tartus tegi koostööd Aleksander Lättega, valmistades ette mitme suurteose ettekandeid. 10. A.Läte sai muusikalise alghariduse Cimze seminaris, töötas kooliõpetajana Puhjas ja Nõos. Küpsemas eas siirdus Saksamaale ja lõpetas 2 aastaga Dresdeni Konservatooriumi, kus sai koorikomponisti diplomi. Suure osa haridusest omandas ta iseõppimise teel. Tartus elatas end klaveritunde andes ja Postimehes muusikakriitikuna. Moodustas eesti esimese sümfooniaorkestri. Moodustas sega-ja meeskoori. R. Tobiasega valmistati ette ja esitati mitu vokaalsümfoonilist suurteost. Looming: u 150 koorilaulu (Kuldrannake, Malemäng, Küla kõrtsis, Pilvedele), 15 soololaulu (Primula veris), kantaadid (Rändajad ja tähed), orkestri- (avamäng Kalevala, Eesti tants), klaveri-, ja viiulipalu. 11
kompositsiooniprobleemid, sest vend Vladimiri tunnistuse kohaselt paistis ta juba esimesel aastal silma harmooniaülesannete kirjutamises, mistõttu keegi õppejõududest tegi talle ettepaneku kompositsiooniklassi üle minna.Võib arvata, et soovitajaks oli Kalafati, kelle aineid läbis Kreek alati tugevate tulemustega: 1913. aasta septembris lõpetas ta Kalafati eriharmoonia oma kursuse kõige kõrgema hindega (4,5) ja viidi üle kontrapunkti klassi. Cyrillus Kreegi kui koorikomponisti väljakujunemist edendasid ilmselt Vtolsi vilumused ja õppimine Nikolai Tserepnini juures, kes asutas Peterburi Konservatooriumis Venemaa esimese dirigeerimisklassi. Kui konservatoorium andis kompositsioonitehnilise professionaalsuse, korraliku käsitööoskuse, siis samavõrra kujundasid ja arendasid Kreegi loojaisiksust, tema muusikalist ja üldkultuurilist silmaringi Peterburi rikkalik kontserdielu ja läbikäimine teiste eesti muusikatudengitega.
annaabi.ee 
