Alates 1962. aastast oli ta ka üldlaulupidude üks üldjuhte, kusjuures on laulupidudel kõlanud paljud tema loodud koorilaulud - näiteks „Lõpulugu“, „Ajaraamat“, „Ussisõnad“ ja „Eesti mullad“. Arvo Ratassepa tehtu on eesti koorimuusikas olemas, tema poolt algatatut jätkavad uued tegijad. Ratassepata oleksid teist nägu ka meie laulupeod, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kooriühing (kas seda üldse oleks?) ja kogu koorivaldkond, mille tarvis tema koolitas 47 noort koorijuhti. Arvo Ratassepa pärandil on kindel koht Eesti muusikakultuuris ja laulupidude traditsioonis. Kasutatud allikad: Kaie Tanner. Mitme näoga mees. Arvo Ratassepp 80 - Muusika (http://muusika.kul.ee), Wikipedia - Arvo Ratassepp (et.wikipedia.org), ARVO RATASSEPP - Tartu laulupidu (http://laulupidu.tartu.ee)
Lapsena orvuks jäädes kasvas ta vanema venna hoole all ja sai temalt ka muusikalise hariduse. Bachi elu möödus Saksamaal, ta ei käinud kordagi välismaal. Elu jooksul töötas ta mitmes erinevas linnas õukonna- või kirikumuusikuna. Kõige kauem elas Bach Leipzigis, alates 1723 kuni elu lõpuni. Seal tegutses ta linna peakiriku, Toomakiriku (Thomaskirche) kantorina ja oli ka linna muusikajuht. (Kantor on organist, vanasti tähendas see ka kirikukooli õpetajat ja koorijuhti.) Toomakirikus oli Bachi õpetada poistekoor, kellega kanti igal nädalal jumala-teenistusel ette järjekordne uus teos. Seetõttu on Bachi loomingus palju vaimulikke kooriteoseid. Elu lõpus tabas Bachi raske silmahaigus ja ta jäi pimedaks. Bach suri Leipzigis 1750. aastal. Bachi tunti tema elu ajal ületamatu orelikunstnikuna. Orelimängus ei leidunud talle väärilist vastast. Eriti imetlusväärne oli tema improviseerimisoskus. Bach oli väga hinnatud ka pedagoogina. Ometi ei
ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule kogu rahvale, ta uskus kooslaulu jõusse ja teadis et laulupeod aitavad eestlastel hoida rahvustunnet. Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" sai rahva hingelauluks ja seda lauldi püsti seistes kaasa. Koorijuhi ja laulupidude eestvedajana pälvis Ernesaks rahva suure poolehoiu. Teda hakati kutsuma laulutaadiks ja temast on saanud omamoodi legend. 10. Kolm tänast silmapaistvat eesti koorijuhti või orkestridirigenti.(nimi + Kollektiiv) 1) Neeme Järvi, kollektiiv ERSO 2) Eri Klas, Tallinna Kammerorkester 3) Merike Aarmaa, juhatab Tallina Kammerkoori
Tallinna toimkonna enesekindel tegutsemine tekitas Tartu komitees aktiivse opositsiooni. Jakobson pidas Tallinna komitee tegevust kahjulikuks ja sellele pidi täie jõuga vastu hakkama. Jakobson tahtis pidupresidendi kohale panna M. Veske ja soovitas tal oma komitee jaanuaris Tartusse kutsuda ja uued otsused teha. Tartu komitee võttis Jakobsoni seisukohad endale juhtnööriks ja hakkas vastavalt tegutsema. Korraldati nõupidamine laulupeo asjus, millest võttis osa umbes 20 koorijuhti (peamiselt Lõuna-Eestist) ja 2 toimkonna liiget Tallinnast (H.Rosenthal ja A.Einwald). Koosolejad arvasid suure juubeliaasta väärilisema olevat, kui igas kreisis oma laulupidu saaks peetud. Siiski nõustuti kompromissiga: et kui Tallinnas pidu komitee poolt ettepandud tingimused vastu võetakse, siis võtavad laulukoorid Tallinna laulupeost osa. Tartu mehed nõudsid, et andku Tallinna toimkond kontserdikava Tartu komiteele kinnitada ja õiguse määrata III laulupeo
EUSOPHYLOS Ühe? Mispärast ühe? OIDIPUS Sellest piisab. Ja nii jääb teine alles. Sellest ka piisab. --- KOORIJUHT JA KOOR Me austame. Me austame. Me austame Oidipust. Me austame Eusophylost. Me austame Koorijuhti. Me austame. Me austame. Me austame iseennast. (P.-E. Rummo, katkend "Pseudopuse" finaalist) 2001 2 Kokku kirjutanud: Kristiina Kompus (38, 39) Laura Kuusk (42, 43, 45) Eva Kübar (7-10) Auli Kütt (2, 12-18, 20-24, 29-35, 47, 54) Eva Lepik (1-6, 11, 12, 15-17, 19, 25-30, 32-37, 47, 54) Andres Lundalin (40, 41, 46, 55-57) Riin Magnus (44, 48, 51, 53) Maarja Põld (49, 50, 52, 58) Vastutav toimetaja: Eva Lepik
annaabi.ee 
