Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu
tähtpäeval, s. o. 26 märtsil. Kui aasta alguses polnud veel laulupeo luba käes ja selle saamine
oli üldse kahtlaseks muutunud, siis kavatseti korraldada kohalikke pidustusi, et tehtud
ettevalmistusi mitte raisku minna lasta. Laulupeo luba saabus aga viimasel minutil,
veebruarikuus, ja siis tekkis kahtlus, kas maksab üksikpidustusi enam pidada. Mõned ei
tahnud nendest loobuda, sest arvati, et need on üldlaulupeo proovina niisama kasulikud kui
kooriharjutused. Paistab siiski, et ,,priiusepäeva" korraldamise eesotsas seisid peamiselt
pastorid, kes aimasid, et üldalaulupeol nad ainujuhtivat osa etendada ei saa, ja peaksid nüüd
soodsa võimaluse ära kasutama.
,,Priiusepäeva" tähistamiseks oli loodud ametlik alus: Liivimaa konsistoorium võttis juba
veebruari alguses otsuse vastu, et tähtpäeva märgitaks kirikuis eri jumalateenistustega. Kuna
25.märts oli kirikupüha, siis kanti ,,priiusepäeva" sellele päevale; ilmalikud pidustused pidid