ristsirged- ristsirge pealt saab punkti kauguse.60’’=3,7 cm . Näiteks B1: 59o35’+(11,2*60/3,7)=59o38’2’’ Ülesanne 2 Eesmärk: Lahendada geodeetiline pöördülesanne ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr.1 mõõdetud joonepikkustega. Tabel 2. Mõõdetud ja arvutatud joonepikkuste võrdlus Joon Plaanilt Ristkoordinaatid Geodeetiliste Smõõd-Sarvut Smõõd-Se mõõdetud e järgi arvutatud koordinaatid Smõõd Sarvut e järgi arvutatud Se 1-2 2875 2872 2938 3 -63 2-3 2800 2809 2753 -9 47 3-1 2500 2490 2530 20 -30 Kirjeldus: Pikkuse leidmiseks ristkordinaatide järgi tuleb vastavad x- ja y- koordinaatide vahe
1.Selgita kartograafilise proektsiooni mõistet. Kaardiprojektsioon (kartograafiline projektsioon) on moodus, millega sfääriline pind esitatakse tasapinnal (kahemõõtmelisel pinnal). Ellipsoidi või safari kujutamisel tasandil vastab igale ellipsoidi või safari punktile A punkt A’ kartograafilises proektsioonis. 1) Ellipsoidi (sfaari) mingi punkti koordinaatide (φ,Λ) lõpmata väikesel muutusel peavad ka proektsiooni vastava punkti koordinaatid (x,y) saama lõpmata väikesed muutused 2) Lõpmata vöikest sirglõigu ellipsoidal või sfaaril tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese sirglõiguna 3) Kaht paralleelset lõp.v. sirglõiku ellipsoidal (sfaaril) lõp.v. pinnaosal tuleb kujutada proektsioonis samuti lõp. Väikese ja lähedaste paralleelsete sirglõikudena. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Maakaardil ehk geograafilisel kaardil kujutatakse asjade ja nähtuste paiknemist,
sed x1 = a1 + ts1 x1 = a1 + t1u1 + t 2 v1 vektorvõrra x1 = a1 + ts1 s : tR s : x 2 = a 2 + ts 2 t R : x 2 = a 2 + t1u 2 + t 2 v 2 t1 , t 2 R ndid x 2 = a 2 + ts 2 x = a + ts x = a + t u + t v koordinaatid 3 3 3 3 3 1 3 2 3 es Kanooniline x1 - a1 x 2 - a 2 x1 - a1 x 2 - a 2 x3 - a3 s: = s: = = - võrrand s1 s2 s1 s2 s3
kindlat sirgjoont: vertikaalne ja diagonaalne. Katse oleks välja tulnud siis, kui oleksime ostsilloskoobi ekraanilt lugenud välja vaid sinna moodustunud vertikaalsete sirgjoonte andmeid. See viga mõjutas ka mõõtetulemuste tabelit, kus kuue kolvi otsa koordinaati esinesid vaheldumisi kindlate arvuliste väärtustena. Kui katse käigus oleksime lugenud ostsilloskoobilt vaid vertikaalselt tekkinud sirgjoonte andmeid ehk sellisel juhult liidaksime katsete 1. ja 2,, 3. ja 4., 5. ja 6. koordinaatid, saaksime kolme kolvi otsa keskmiseks koordinaadiks 7,33 cm. Sellist arvu kasutades, saame samade valemite kaudu 29*10⁻³ · [(7,33 · 2 · 0,01) · 2398]2 (7,33 · 2 · 0,01) · 2398 moolsoojuste suhteks χ = 8,31 · 296,25 = 1,46 ning heli kiiruseks v 0 = 1+0,002 · 23,1 = 336 m/s. See tähendaks, et viimased saadud tulemused on vaid veidike suuremad kui tegelikult arvud ehk
15. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama? Joonised peavad olema lihtsad, mõõdetavad ja piltlikud. 16. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. Monge´i meetod, aksonomeetria meetod, kvooditud ristisomeetria meetod. 17. Mida mõistame mõiste "joonise lugemine" all. Objekti kuju, suuruse ja tema osade vastastikuse asendi kindlaks tegemist joonise järgi nim joonise lugemiseks. 18. Mis on punkti koordinaatid? Arvud, mis saadaksepunkti kordinaatlõikude mõõtmisel mingi ühe ja sama pikkusühikuga. 19. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot? Põhikvoot z koordinaatlõik Esikvoot y koordinaatlõik Külgkvoot x koordinaatlõik 20. Missuguse koordinaatlõiguga võrdub punkti külgvaate kaugus z- teljest? y-koordinaat lõiguga. 21. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks?
nimetatakse kaaskompleksarvudeks. 12.Geomeetriline vektor. Vektori pikkus. Vektorite kollineaarsus, vektorite võrdsus. Nullvektor. Kolmnurka ja rööpküliku reegel. Geomeetriliseks vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku. pikkus on vektori arvväärtus vektorid võrdsed siis, kui nende pikkus on sama, nad paralleelsed ehk seisavad ühel sirgetel ja suunatud ühel suunal 13.Aritmeetiline vektor. Vektori koordinaatid. Lineaarsed tehted aritmeetiliste vektoritega (liitmine ja skalaariga korrutamine). Aritmeetiline ruum. 14.Vektori definitsioon. Geomeetriliseks vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku. 15.Vektori koordinaadid 16.Skalaarkorrutise definitsioon. Vektori pikkuse definitsioon. Vektori pikkuse 3 omadust. Vektorite vahelise nurga definitsioon Pikkus on vektori arvväärtus
vahele, kuid puuduvad nn lähteküljed käigu joontele direktsiooninurkade saamiseks. See ülesanne kannab ka nimetust koordinaatsidumine. Rippuv käik - Rippuvast punktist 1 ei lähe käik edasi. A ja B on eelnevalt koordineeritud punktid, moodustades nn baasjoone. 15. Kuidas toimub teodoliitkäigu väljamärkimine, mõõdistamine Lähtudes eelnevalt koordineeritud punktidest (riiklikud geodeetilise võrgu punktid) ja määrates X-, Y-koordinaatid mõõdistamispõhistele punktidele, moodustub nn plaaniline mõõdistamise alusvõrk. Määrates neile punktidele ka kõrgused H, moodustub plaaniliskõrguslik alusvõrk. Mõõdistamispõhise punktide suhtes määratakse situatsioonipunktide plaaniline ja vajadusel kõrguslik asend. 16. Nurkade tasandamise põhimõte kinnises teodoliitkäigus Leida polügoonis mõõdetud nurkade summa ja arvutada mõõdetud nurkade teoreetiline summa ??t. Kui nurgaline sulgemisviga on väiksem/võrdne
Et vektor , siis leidub mingi arv , et Definitsioon. Võrrandit , nimetakse sirge parameetriliseks vektorvõrrandiks. Vektorite liitmise definitsiooni kohaselt Seega Kuna , siis millest saame sirge nn parameetrilisi võrrandeid : Kui vektori = (sx; sy; sz) kõik koordinaatid pole võrdsed nulliga, saame avaldada parameetrilistest võrranditest parameetri t: saame sirge nn kanoonilisi võrrandeid: Kui vektori üks koordinaat on null, nt. 0, siis jab kehtima ainult üks võrdusest: ning teine saab kuju . Kui vektori kaks koordinaati on 0, nt. 0, siis sirge konoonilisteks võrranditeks on ; .
puuduvad nn lähteküljed käigu joontele direktsiooninurkade saamiseks. See ülesanne kannab ka nimetust koordinaatsidumine. Rippuv käik - Rippuvast punktist 1 ei lähe käik edasi. A ja B on eelnevalt koordineeritud punktid, moodustades nn baasjoone. 51.Kuidas toimub teodoliitkäigu välja märkimine, mõõdistamine? Lähtudes eelnevalt koordineeritud punktidest (riiklikud geodeetilise võrgu punktid) ja määrates X-, Y-koordinaatid mõõdistamispõhistele punktidele, moodustub nn plaaniline mõõdistamise alusvõrk. Määrates neile punktidele ka kõrgused H, moodustub plaaniliskõrguslik alusvõrk. Mõõdistamispõhise punktide suhtes määratakse situatsioonipunktide plaaniline ja vajadusel kõrguslik asend. 52.Nurkade tasandamise põhimõte kinnises teodoliitkäigus. Leida polügoonis mõõdetud nurkade summa ja arvutada mõõdetud nurkade teoreetiline summa
lähteküljed käigu joontele direktsiooninurkade saamiseks. See ülesanne kannab ka nimetust koordinaatsidumine. Rippuv käik - Rippuvast punktist 1 ei lähe käik edasi. A ja B on eelnevalt koordineeritud punktid, moodustades nn baasjoone. 51. Kuidas toimub teodoliitkäigu välja märkimine, mõõdistamine? Lähtudes eelnevalt koordineeritud punktidest (riiklikud geodeetilise võrgu punktid) ja määrates X-, Y- koordinaatid mõõdistamispõhistele punktidele, moodustub nn plaaniline mõõdistamise alusvõrk. Määrates neile punktidele ka kõrgused H, moodustub plaaniliskõrguslik alusvõrk. Mõõdistamispõhise punktide suhtes määratakse situatsioonipunktide plaaniline ja vajadusel kõrguslik asend. 52. Nurkade tasandamise põhimõte kinnises teodoliitkäigus. Leida polügoonis mõõdetud nurkade summa ja arvutada mõõdetud nurkade teoreetiline summa t.
puuduvad nn lähteküljed käigu joontele direktsiooninurkade saamiseks. See ülesanne kannab ka nimetust koordinaatsidumine. Rippuv käik - rippuvast punktist 1 ei lähe käik edasi. A ja B on eelnevalt koordineeritud punktid, moodustades nn baasjoone. 15. Kuidas toimub teodoliitkäigu väljamärkimine, mõõdistamine? Lähtudes eelnevalt koordineeritud punktidest (riiklikud geodeetilise võrgu punktid) ja määrates X-, Y-koordinaatid mõõdistamispõhistele punktidele, moodustub nn plaaniline mõõdistamise alusvõrk. Määrates neile punktidele ka kõrgused H, moodustub plaaniliskõrguslik alusvõrk. Mõõdistamispõhise punktide suhtes määratakse situatsioonipunktide plaaniline ja vajadusel kõrguslik asend. 16. Nurkade tasandamise põhimõte kinnises teodoliitkäigus Leida polügoonis mõõdetud nurkade summa ja arvutada mõõdetud nurkade teoreetiline summa t
Teooriaküsimused ja vastused 1. Mis on kujutava geomeetria esimeseks ja olulisimaks eesmärgiks? *Kujutava geomeetria eesmärgiks on teoreetiliste aluste andmine jooniste valmistamiseks ja lugemiseks 2. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? * Tsentraal projekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist, paralleel projekteerimisel on kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine siht. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? * Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. * Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. * Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? * Sest joonised peavad määrama objekti, s.o. üheselt mä...
annaabi.ee 
