Alustada antud algsuunast ja lõpetades antud lõppsuunaga (kinnisel käigul a=lõpp). Parempoolselt mõõdetud nurkade käik: Iga joone direktsiooninurk arvutatakse eelneva joone direktsiooninurga ja parandatud nurga järgi valemist: i = i-1 ± 180o i . Järgmise joone direktsiooninurk võrdub eelneva joone vastudirektsiooninurk miinus parempoolne nurk või järgmise joone dirnurk võrdub eelneva joone vastudirektsiooninurk pluss vasakpoolne nurk. Suvalises koordinaaatide süsteemis võetakse tavaliselt ühe külje magnetiline asimuut võrdseks külje direktsiooninurgafa A1,2=1,2 Orienteeritakse magnetiline asimuut tinglikult 1,2= A1,2 Praktikas võib võtta aluseks ükskõik millise külje magnetilise asimuudi. Vasakpoolsed nurgad: 2,3= 1,2+ 2 - 180o 3,4= 2,3+ 3 - 180o 4,1= 3,4+ 4 - 180o kontr: 1,2= 4,1+ 1 - 180o Parempoolsed nurgad: 2,3= 1,2- '2 + 180o 3,4= 2,3- '3 + 180o 4,1= 3,4- '4 +180o kontr: 1,2= 4,1- '1 + 180o
teljel. L~oigates pinda tasandiga tasandiga z = -2, saame l~oikejooneks x2 + y 2 = 4, z = -2 ehk ringjoone raadiusega 2, mis asub tasandil z = -2 keskpunktiga z-teljel. Joonestame need nivoojooned ruumilisse teljestikku (joonis 6.6). Kui l~oigata pinda tasandiga x = 0, saame l~oikejooneks z 2 = y 2 , x = 0 ehk kaks ristuvat sirget z = y ja z = -y, mis asuvad yz-tasandil. Kui lisada need sirged teljestikku, on ilmne, et vaadeldav pind on koonus, mille tipp asub koordinaaatide alguspunktis. Funktsiooni x2 + y 2 - z 2 = 0 teisendamisel ilmutatud kujule saame kaks ¨hest haru z = x2 + y 2 ja z = - x2 + y 2 , mille graafikuteks on vastavalt u koonuse u ¨lemine ja koonuse alumine pool. N¨ aide 2. Joonestame pinna z = x2 - y 2 , kasutades selleks l~oikeid tasan- ditega y = 0, x = ±1, x = ±0, 5 ja x = 0 ning nivoojooni, mis tekib pinna l~oikamisel tasanditega z = 0 ja z = -0, 44.
annaabi.ee 
