Õhkupidava sisekihiga mantlid lohvi ei vaja, neid nimetatakse tihtrehvideks. Ventiili südamik on sulgur, mida saab välja keerata. Tihtrehvi ventiil kinnitatakse velje külge. Rehvid Ratta kandevõime, veeremissuuna täpsuse ning veo- ja pidurdusjõu edasiandmine sõltub mantli ehitusest. Mantli mustrilist pealispinda nimetatakse protektoriks ehk turviseks. Selle all paikneb venimatu vahevöö. Nii vöö kui ka sarrus koosnevad mitmest koordikihist, mis ei lase kummil välja venida ega katkeda. Et mantel veljelt maha ei tuleks, on tema mõlemas äärises terastraatidest vits. Sõltuvalt koordiniitide suunast jagunevad rehvid radiaal- ja diagonaalrehvideks. Radiaalrehvid veerevad kergemini ja pehmemalt ning nad on diagonaalrehvidest poolteist korda kulumiskindlamad. Radiaalrehvide puuduseks on õhukesed küljed. Diagonaalrehvide mõõtmeid tähistatakse nii tollides kui ka millimeetrites. Näiteks 6,15-13
· Tervikäärerõngaga. Rehv on ette nähtud rattale mõjuva dünaamilise koormuse vähendamiseks, et haardumine oleks parem. Kasutatakse lohviga ja lohvita (tihtrehve) rehve. Tihtrehvid tühjenevad torke korral aeglasemalt. Lohviga rehv koosneb: · mantlist · lohvist · pöiavööst. Mantel koosneb: · Põhimik · Protektor ehk turvis · Vahevöö · Külgmik · Randid Põhimik on mantli sarrus. Ta on tehtud mitmest koordikihist. Koort on kummeeritud riie. Turvis suurendab haardumist ja kaitseb rehvi vigastuste eest. Põhimiku ja turvise vahelises vahevöös asuvad koordikihid. Koordikihtide paigutuse järgi eristatakse diagonaal- (A) ja radiaalrehve (B). Radiaalrehvi põhimiku koordikihid paiknevad radiaalselt, randist randini. Diagonaalrehvidel asuvad koordiniidid võrguna, üksteise suhtes 95...115 kraadi all. Külgmik kujutab endast külgmist kummikihti, mis kaitseb mantli külgi vigastuste ja niiskuse eest.
annaabi.ee 
