Kuid Vaikne kuulamine on vähetõhus või ebaotstarbekas kui rääkija väljendusoskus on puudulik, partner ei soovi rääkida või räägib vähem kui kuulaja tahaks, kõneleja püüab saavutada kuulaja heakskiitu. Suhtlemise käigus mõjutna ma ka oma partnerit Partneri juures on vahetul suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikku siin ja praegu toimuvat käitumist, emotsionaalset seisundit ja tundeid, suhtlemisvalmidust ja koopereerumist, hoiakuid, suhtumisi, väärtushinnanguid, tõekspidamisi, teadmisi, käitumiskavatsusi ja eesmärke, enesehinnangut, mina-kontseptsiooni ja rollitunnetust.
1.) Demograafiline plahvatus. 2.) Materiaalsete ressursside tormiline kasv. 3.) Elanikkonna urbaniseerumine. 4.) XX sajandi fenomen - teaduslik-tehniline revolutsioon, mille puhul 80% globaalprobleemidest kuuluvad energeetika, masinaehituse, transpordi ja infotehnoloogia valdkonda. 58. Mida võimaldab tänapäeva transport? 1.) Tootmisvahendite ja tarbekaupade massilist tööstuslikku tootmist. 2.) Senisest sügavamat tööjaotust ning töö spetsialiseerumist ja koopereerumist. 3.) Majanduse globaliseerumist. 4.) Inimeste massilist migratsiooni. 5.) Kosmose vallutamist. 59. Autotranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Autotransport on kõige mobiilsem transpordiliik (nn. uksest ukseni vedu). 2.) Peamine kasutussfäär on väiksemate kaubakoguste vedu keskmiselt 20 km kaugusele. 3.) Tööviljakus on väiksem, veo omahind kõrgem ja kütusekulu suhteliselt suurem kui teistel transpordiliikidel. 60
1.) Demograafiline plahvatus. 2.) Materiaalsete ressursside tormiline kasv. 3.) Elanikkonna urbaniseerumine. 4.) XX sajandi fenomen - teaduslik-tehniline revolutsioon, mille puhul 80% globaalprobleemidest kuuluvad energeetika, masinaehituse, transpordi ja infotehnoloogia valdkonda. 58. Mida võimaldab tänapäeva transport? 1.) Tootmisvahendite ja tarbekaupade massilist tööstuslikku tootmist. 2.) Senisest sügavamat tööjaotust ning töö spetsialiseerumist ja koopereerumist. 3.) Majanduse globaliseerumist. 4.) Inimeste massilist migratsiooni. 5.) Kosmose vallutamist. 59. Autotranspordi kasutamise tehnilis-majanduslikud näitajad ja ratsionaalne kasutamissfäär. 1.) Autotransport on kõige mobiilsem transpordiliik (nn. uksest ukseni vedu). 2.) Peamine kasutussfäär on väiksemate kaubakoguste vedu keskmiselt 20 km kaugusele. 3.) Tööviljakus on väiksem, veo omahind kõrgem ja kütusekulu suhteliselt suurem kui teistel transpordiliikidel. 60
· analüüsida rituaalse suhtlemise olemust ja tähendust · ennustada, mis teemadel saavad ja eelistavad omavahel jutelda teatud inimesed · avastada nii töö- kui perekonnasuhetes teatud mänge, mis oluliselt mõjutavad partnerite inimsuhete arengut MÕJUTAMISE OLEMUS JA MÕJUJÕU ALLIKAD Partneri juures on vahetul suhtlemisel võimalik mõjutada: · tegelikku siin ja praegu toimuvat käitumist · emotsionaalset seisundit ja tundeid · suhtlemisvalmidust ja koopereerumist · hoiakuid, suhtumisi, väärtushinnanguid, tõekspidamisi · teadmisi · käitumiskavatsusi ja eesmärke · enesehinnangut, mina-kontseptsiooni ja rollitunnetust Mõjutamise tulemusena võib kujuneda ühe inimese sõltuvus teisest. Sõltuvuse kujunemise aluseks on inimestele oluliste vajaduste rahuldamise olenemine teisest inimesest. Sõltuvat isikut on suhteliselt hõlpus motiveerida teatud viisil käituma. Sõltuvuse vähendamiseks on kaks võimalust: 1
analüüsida rituaalse suhtlemise olemust ja tähendust ennustada, mis teemadel saavad ja eelistavad omavahel jutelda teatud inimesed avastada nii töö- kui perekonnasuhetes teatud mänge, mis oluliselt mõjutavad partnerite inimsuhete arengut MÕJUTAMISE OLEMUS JA MÕJUJÕU ALLIKAD Partneri juures on vahetul suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikku siin ja praegu toimuvat käitumist emotsionaalset seisundit ja tundeid suhtlemisvalmidust ja koopereerumist hoiakuid, suhtumisi, väärtushinnanguid, tõekspidamisi teadmisi käitumiskavatsusi ja eesmärke enesehinnangut, mina-kontseptsiooni ja rollitunnetust Mõjutamise tulemusena võib kujuneda ühe inimese sõltuvus teisest. Sõltuvuse kujunemise aluseks on inimestele oluliste vajaduste rahuldamise olenemine teisest inimesest. Sõltuvat isikut on suhteliselt hõlpus motiveerida teatud viisil käituma. Sõltuvuse vähendamiseks on kaks võimalust: 1
majandusteoorias. 4 MAAILMAMAJANDUS 4.1 Riikide majandusintegratsioon Tööjaotuse süvenemine maailmas toob endaga kaasa spetsialiseerumise ja koopereerumise nii riikides enestes kui ka riikide vahel. Tootmise optimaalse mahu määrab ära selle tooteliigi valmistamise tehnoloogia ja turu suurus (siseturg ja välisturg). Siseturg jääb üha kitsamaks spetsialiseeritud suurtootmisele ja koopereerumist tingib 1) ettevõtete minimaalse ja optimaalse suuruse kasv, 2) massitootmise majanduslik kasulikkus, 3) tehnika moraalse kulumise (vananemise) kiirenemine, 4) teadusuuringute ja arendustegevuse laienemine ja kallidus. Ka suurte tööstusriikide paljud tööstusharud saavad areneda vaid töötades maailmaturu jaoks ja kasutades teistes riikides toodetut. Kaasaegses tööjaotuses pole peamise tähtsusega üldine tööjaotus
Täisinformatsiooniga mängu korral on kõikidel mängijatel kasutada kogu teave eelmistel sammudel tehtud otsuste ja tulemuste kohta. Mittetäieliku informatsiooniga mängus on teave osaline. Kooperatiivsete mängude korral moodustavad mängijad ühiste huvidega rühmi, neid nim koalitsioonideks. Võimalik koostada ühiskoalitsioon ning jaotada võit "õiglaselt". Koalitsioonideta mängu korral on igal osalejal oma huvid, koopereerumist ei toimu. Enamasti on vaadeldud kahe isiku mänge, kuigi tegelikus elus on tavaliselt osalejaid rohkem. Mängu kirjeldus peab määrama osalejate hulga, nende kõikvõimalike strateegiate koetelu, käikude sooritamise järjekorra ja nende tulemuste arvnäitajate kujul. Käik on ühe võimaluse valimine mängu reeglitega määratud variantide hulgast. Mäng on normaalkujul, kui iga mängija jaoks on antud tema strateegiate hulk ja võidufunktsiooni väärtus selle hulga elementidel
eksperimenteerimist. Eksperimenteerimine endises, suurte üldkuludega ja arvuka palgatöötajatega ettevõttes oli riskantne, kuna ebaõnnestumine oli seotud suurte kahjudega. Analoogsed muutused on toimunud ka ettevõtete omavahelistes sidemetes. Üha vähemaks jääb ettevõtteid, kes teostavad ise kogu tootmisprotsessi alates ideest, toote kavandamisest kuni selle valmistamise ja turustamiseni. Üha rohkem kasutatakse koopereerumist või alltöövõtjaid, kes on spetsialiseerunud kindlale valdkonnale. Väiksemate üldkulude juures jäävad ära kulutused seadmetele ja tootmispindadele. Alltöövõtja motivatsioon on väga kõrge, sest tema kasum on otseses sõltuvuses tema töö kvaliteedist ja ökonoomsusest. Ettevõtte suurus ei ole enam turukonkurentsis määrav. Tootmine viiakse üle väiksematesse üksustesse. Paljud tootjad