Kaseiinvärv Kaseiinvärv ehk rahva seas rohkem levinud nimega kohupiimavärv on nime saanud selle järgi, et värvi liimaine tuleb ehtsast kohupiimast. Juba koopamaalingutes ja freskodes kasutatud kaseiin on üks piima naturaalseid komponente. Värvainena kasutatakse tavaliselt kriiti. Enne liimiga kokkusegamist segatakse seda veega. Kahe aine kokkupanemisel saadakse ühtlane valge ja väga hästi kattev värv, mis sarnaneb konsistentsilt õlivärviga. Toonimiseks kasutatakse looduslikku päritolu värvimuldi, mis annavad kujundamiseks head võimalused. Värvi tugevdamiseks ja elastsuse suurendamiseks lisatakse liimiosale linaõlivärnitsat
9. Mis rikkus koopamaalinguid? Rohevetikad ja valge lubja kristallid 10. Mitu aastat hiljem avati selle koopa koopia? 20 aastat hiljem 11. Kui pikad olid Lascaux koopa käigud kokku? Mitte üle 250 meetri 12. Mis loomi kujutati Lascaux koopajoonistel? Härg, hobune, hirv, veis, ahv, ükssarvik, lehm, ponid, kaljukits, mäger, piison, ninasarvik 13. Milliseid värvivarjundeid saadi värvimuldadest? Kollane ooker, punane ooker ja must mangaan 14. Milliseid maaliefekte kasutati koopamaalingutes? Sülgamine, puhumine 15. Millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg? Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, mis omakorda jaguneb vanem ehk alam-paleoliitikum, keskmine paleoliitikum ja noorem ehk ülem-paleoliitikum; mesoliitikum ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum 16. Mis on megaliitsed ehitised? Milliseid nende liike sa tunned? Megaliitsed ehitised on hiiglaslikest kividest koosnevad usulised monumendid, nende liigid on kromlehhid, dolmenid ja menhirid. 17
arheoloog Santuola Põhja-Itaalias Altamira koopas seinamaalingud. Ei tahetud uskuda, et need pärinevad Paleoliitikumi ajast, kuna neis kasutati erinevaid värve ja oli realistlik, kuid hilisemad uued koopamaalingute (Lascaux Prantsusmaal jm) avastused andsid kinnituse, et need pärinevad siiski Paleoliitikumi ajast. Varasemast ajast on leitud ka lihtsamaid loomakujutisi. Inimesi kujutati väga harva. Ometigi on leitud Austriast Willendorfist naise kuju Venus (ehk Willendorfi Veenus). Koopamaalingutes kasutati mitmeid tehnikaid: 1) kraabiti kivisse kontuurid (piirjooned) 2) kraabitud kontuurid täideti värviga 3) pehmele seinale (nt savile) puupulgaga või sõrmega 4) mitmevärvilisi maalinguid tehti algelise pintsli või käsnaga. Värvid saadi mineraalide peenestamisel ja nende segamisel rasva või veega. Kasutati 4 värvi – punast, kollast, musta, valget. Joonistustel ja maalingutel kujutati peamiselt loomi (piisoneid, mammuteid, metshobuseid, põtru, hirvi.
Avastati 1879. a., ent algul ei usutud, et tegu oli paleoliitiliste maalingutega. Vastavalt juba valitsenud darvinistlikele õpetustele arvati, et varased inimesed olid midagi ahvilaadset ning polnud võimelised vaimseks ega loovaks tegevuseks. Seetõttu kuulutati Altamira koobas võltsinguks. Alles pärast teiste kiviaegsete maalingutega koobaste avastamist, mille kunsti oli võimalik dateerida tänu samast leitud arheoloogilistele esemetele, hakati ka Altamirat pidama originaaliks. Kõikides koopamaalingutes on ühist nende stiilis. Peamiselt on neil kujutatud profiilis loomi. Kõige sagedamini on loomadest esindatud hobune ja piison. Aga on ka metskitse, põhjapõtru. Loomad on neil maalingutel harilikult kujutatud väga realistlikult, inimesed stiliseeritult või skemaatiliselt. Esineb ka inimkäsi ja abstraktseid kujundeid. Varem interpreteeriti koopamaalinguid austraalia aborigeenide kunsti paralleelide põhjal kui mingisugust jahimaagiat
annaabi.ee 
