HOMO HABILIS: (tekkis Kiviaeg e. paleoliitikum)oskas valmistada tööriistu.HOMO ERECTUS:2/3 inimese ajust,head ja paremad tööriistad.HOMO SAPIENS:Aafrikas. U 200000a. Tagasi,täiuslikumad tööriistad(luust ja savist).3)kunst kiviajal:35000- 13000 aastat tagasi pärinevad esimesed kunstisaavutused-kujukesed ja koopamaalingud.Tuntumad koopamaalingud:Lascaux(Prantsusmaa),Altamira(Hispaania).Inimesed lootsid tänu koopamaalingutele jahiõnne.4)metallide kasutusele võtt:Ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamise sai alguse Lähis-Idas IV lõpupoole eKr.Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema pronksi(vase ja tina sulam).Esmalt leiutati umbes samal ajal ja samaskohas puust ja seejärel pronksist teraga ader.Rauast relvade ja tööriistade ulatuslikum valmistamine algas Lähis-Idas u. 1300 eKr.Kõige rohkem ilmnevad muutused Mesopot., kus kerkisid esile tuhandete elanikega linnad
Osa kujutisi on vaid maalitud, osa on kaljupinda ka sisse uuristatud. Koopamaalingute uurimine hoogustus 1960.-ndatel aastatel, mil neid püüti vaadata kui sotsiaalsete suhete kajastajaid. Andre Leroi-Gourhan (19111986): maalingud kajastavad muistse ühiskonna struktuuri ja selle jagunemist mees- ja naispooleks. Koopamaale on seotud ka initsiatsioonitalitustega. Võimalikuks on peetud mingit totemistlikku kujutelma nende taga. Ühest tõlgendust nende kohta ei ole. Harilikult on koopamaalingutele omane, et puuduvad korralikud situatsioonid, ei ole ühendatud mingi tegevusega. Umbes 10 000 aastat tagasi koopamaalingud kadusid. Miks, selle põhjust ei teata. On oletatud, et kuna kliima soojenes, siis osa elanikest siirdus põhjapõtrade kannul põhjapoolsetele aladele. Need, kes paigale jäid võisid olla liiga seotud toiduhankimise ümberkorraldamisega ja jooniste tegemiseks enam aega ei jäänud. Vanimaks motiiviks kaljumaalingutel peetakse käekujutisi, mida dateeritakse Aurignaci
annaabi.ee 
