Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koopamaalidega" - 5 õppematerjali

Esiaja kunst
28
pptx

Esiaja kunst

 Leitud lihtsaid ja algelisi looma- ja inimesekujutisi.  Materjal: luu, savi, pehme kivi.  Ümarplastika ja reljeef.  Valmistati usulistel eesmärkidel. Skulptuur  Peamiselt naiste kujud.  Rõhutati kehaosi, mis olid seotud viljakusega.  Ebaolulised kehaosad välja töötlemata.  Tuntuim nn. Willendorfi Veenus.  Leitud ka koopareljeefe loomadest. Koopamaalid  ~20 000-10 000 a. eKr.  Euroopas avastatud ~150 koobast koopamaalidega.  Tuntumad koopad:  Altamira (Hispaania)  Lascaux (Saksamaa) Koopamaalid  Peamiselt kujutati jahiloomi: piisonid, hobused, mammutid, veised, põdrad.  Inimesi harva.  Tõetruu kujutamisviis – seletatakse väga hea loomade tundmisega. Maali tehnika  Lihtsamad kujutised kraabitud kivisse piirjoone abil, vahel kontuur täidetud värviga.  Maalinguid tehti lihtsa pintsli või käsnaga.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
Evolutsioon
2
doc

Evolutsioon

mitmesuguseid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega.seliste omaduste olemasolu nim nii Geograafiline isolatsioon- ehk ruumiline eraldatus. Erinevate liikide levilad on üksteisest sageli eraldatud veekogude, mägede või lihtsalt kauguse tõttu Ristumisbarjäär- ehk bioloogiline isolatsioon Divergents- evolutsiooniline mitmekesistumine Kromanjoonlane- on saanud tuntuks hilisemast rändest, said tuntuks oma koopamaalidega Pärisinimene- 300 000 a tagasi tekkis aafrikas targa inimese liik Mikroevolutsioon- tagajärjeks on kogu maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine Makroevolutsioon- ehk suurevolutsiooniks nim liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut Kohastumine- liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nim kohastumusteks Varjekuju- varjekuju sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
Evolutsioon
3
doc

Evolutsioon

inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Kõige enam eristab inimest inimahvidest mõtlemis-ja kõnevõime. Australopiteek ehk lõunaahv.2,3 ­ 2,5 mln aasta eest osav inimene (homo habilis); umbes 1,5 mln aasta eest püstine inimene(homo erectus); 300 000 a tagasi pürisinimene ehk tark inimene (homo sapiens) . varasemad tulijad- nendertallased surid välja 30 tuhande aasta eest, hilisemast rändest tuntuks saanud kromanjoonlased, eelkõige oma koopamaalidega. Inimees on kontsentreerunud paljud loomariigi evolutsiooni astmed. Ahvilaadsete ellaste arengut pärisinimeseni määrasid samuti evolutsioonitegurid. Pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire ja looduslik valik muutsid aja jooksel inilaste geenifondi ja geneetilist struktuuri. Nende tegurite koostoimel kujunesid inimlaste evolutsiooni peamised suunad: 1) püstine kehahoiak kahjalgse liikumisega 2) eesjäsemete areng kätes kui tööorganites 3) peaaju areng, millega

Bioloogia → Bioloogia
50 allalaadimist
Koopamaalid
8
doc

Koopamaalid

Eriti piisonite puhul on värvidel palju toonivarjundeid, mille tõttu loomad mõjuvad hämmastavalt loomutruult, plastiliselt ja realistlikult. Seinu on ühtlasi graveeritud, radeeritud ja pestud. Lamavad piisonid on maalitud looduslikele kaljukühmudele, mistõttu nad paistavad ühtlasi reljeefidena. Mitme värvi kasutamine ja kalju reljeefi ärakasutamine annavad tunnistust Altamira maalide kõrgemast tehnilisest tasemest võrreldes enamiku teiste koopamaalidega. Tehnilistest oskustest annavad tunnistust ka kujutatud loomade õiged proportsioonid. Koopa ülejäänud osas on veel üheksa galeriid. Keskmistes galeriides leidub mustaga värvitud või graveeritud piisoneid, kitsi, tarvaid, hobuseid, hirvi ja metssigu. Peale loomafiguuride võib mainida ristkülikukujulisi, koonusekujulisi, võtmekujulisi ja trepikujulisi märke, negatiivkäelabasid ja "makarone"

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
Arheoloogia - konspekt
19
doc

Arheoloogia - konspekt

ujuma koopasse või koopaava nii pisike, et sinna peab roomama jne). Koopad on rahvapärimustes suhteliselt halvaendelised kohad. Koopamaalid paiknevad kaugemates soppides, kuhu päikesevalgus ei ulatu. Maalides, vaadates tuli kasutada valgusallikat, nt tõrvikut. Tulevõbelus annab joonistele elusama efekti. Koopamaale leidub peamiselt geograafiliselt Hispaanias ja Prantsusmaal, kokku umbes 40. Venemaal on 1 koopamaalidega koobas, kus 7 looma. Osades koobastes ka kunstniku käejäljed. Kas nõene jälg või valge käsi. Altamiras kokku u 200 joonist. Miks on need maalid tehtud? On neil eesmärk, praktiline tähendus? 1. Levinuim tõlgendus: Seotud jahimaagiaga ja nõidusega. Loomade kujutamise põhjuseks uskumus, et kui sa suudad maalitud loomade pihta oda visata, siis ka jahil tuleks sama tulemus. 2. Tootemlooma roll, igal kogukonna on oma tootemloom, keda peeti oma esivanemaks.

Ajalugu → Ajalugu
92 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun