vulkaanide paiknemine võrrelduna laamade piirjoontega Ookeaniline riftivöön ja Kuuma täpi magmatism sellestel piirkondadel tekkivad aluselised vulkaanid, mis on ohutum. Näiteks Island js Havaii. Saarkaarte vöönd, Aktiivne kontinentaalne äärevöönd, Kontinentaalne riftivöönd need on ohtlikumad piirkonnad. Ohtlikkuse alusel tüübid (ohutumast ohtlikumaks) (1) lõhevulkaanid, islandi tüüpi (2) kilpvulkaanid, havai tüüpi (3) koonusvulkaanid, stromboli tüüpi (4-6) stratovulkaanid, (4) vulcano, (5) pelee ja (6) pliniuse tüüpi Vulkaanide paiknemine võrrelduna laamade piirjoontega. Vulkaanide paiknemi ja laamade pirjooned on omavahel nihkes. Näiteks Lõuna-Ameerika laamde piirjoned ja vulkaanide ahelik on kontinendil. Naska laam sukkeldub Lõuna-Ameerika laama alla, vahel Subdukjtsiooni vöönd ja kondidnendil koht kus soojusvoog ülesulanud kõik kivimid ja jõuab maapinnnale. 11
o Vulkaan koht kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale o Ehituse alusel jaotatakse vulkaanid: Kilpvulkaanide e lõhevulkaanid e Islandi tüüpi vulkaanid magma on suhteliselt vedel, voolab rahulikult lõhest välja, valgub kaugele, enne kui tardub, esinevad ookeanilise laamade lahknemise või põrkumise alal. Näiteks: Island, Uus-Meremaa, Hawaii Kihtvulkaanid e koonusvulkaanid kasvavad kiht kihilt, purskavad, magma happelisem, magma tardub kiiresti, kasvab kõrgusesse, esineb mandrilisel maakoorel o Tegevuse järgi jaotatakse: Aktiivsed ehk tegevvulkaanid pidevalt, perioodiliselt purskavad Passiivsed vulkaanid pole tegutsenud väga kaua, ooteseisundis Kustunud vulkaanid puuduvad andmed tegevuse kohta inimkonna ajaloo vältel
annaabi.ee 
