Koonuslõige (0)

Ajaloo KT
Pt. 7-13
Pt. 7. Valgustusajastu
Prantsusmaa kolm olulisemat valgustajat ja 
nende seisukohad. 
Voltaire - ideaalne riigikord valgustatud absolutism . 
valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, eelkõige peab 
silmas üldsuse kasu.
Montesquieu - ideaalne riigikord parlamentaalne monarhia . 
seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev  võim 
kuningale , kohtuvõim kohtule. 
Rousseau - ideaalne riigikord rahvavõim. võim koondatud 
ühele isikule, et ellu viia rahva tahet ning takistada 
teisitimõtlejaid.
Võimude lahususe põhimõte
Montesquieu , 1748
Igas riigis on olemas kolme liiki võimud , seadusandlik, 
täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid 
kõik need kolm võimu, oleks kaos. Türgis, kus on kõik 
kolm võimu koondatud sultanile, valitseb kohutav 
despotism .
Mis on valgustatud absolutism ? 
valgustatud absolutism on monarhi ainuvalitsuslik võim, 
mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise 
üldise heaolu saavutamiseks ühiskonnas. 
Pt. 8. Valgustatud absolutism Preisimaal ja 
Austrias
Preisimaa valgustatud valitsejad , miks peeti 
neid valgustatud valitsejateks ? 
Friedrich Wilhelm I - väga karm ja kitsi , tema õukonnas 
elati kasinalt. Keelas sisseosta välismaa kangast ning 
tema käsul võidi Berliini tänavatel katki rebida riideid , 
kui selgus et need olid valmistatud välismaa kangast. 
Kehtestas sõjaväekohustuse, selle asemel, et värvata 
palgasõdureid. NÕudis kõigilt vastuvaidlematut ja täpset 
käsutäitmist ning eksinud ametnikke karistas valjult.
Friedrich II - oli tuttav valgustuskirjandusega. andis 
korralduse jagada vaestele riigi ladudest vilja, keelas 
piinamised ning kehtestas usuvabaduse. Vaatles riiki kui 
hästi töötavat kellavärki, igaühel oma kindel ülesanne. 
Joseph II - kohustas aadlike ja vaimulikke makse maksma, 
kaotas pärisorjuse. järgis samuti usuvabaduse 
põhimõtteid, andes protestantidele ja katoliiklastele 
samad õigused. mitmed katoliku kloostrid suleti ning 
nende vara läks vaeste hoolekandeks. Püüdis kehtestada 
kogu riigis ühesuguseid seaduseid. provintside 
omavalitsus kaotati, asju hakkasid ajama keskvalitsuse 
ametnikud. ametlik keel saksa keel. 
Pt. 9. Venemaa 18. sajandil
Peeter I ja Katariina II valitsusaeg
Peeter I valitses 1682 - 1725 
Katariina II valitses 1762 - 1796
Peeter I reformid
Uus sõjavägi - moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse 
võetud nekrutitest. Ohvitseride väljaõpetamiseks mitmed 
uued sõjakoolid. Relvastuseks võeti välismaiste meistrite 
abiga kasutusele Uurali rauamaagivarud. mundri ja 
laevastiku purjeriide valmistamiseks rajati 
riidemanufaktuure, kus töötasid pärisorjastatud 
talupojad. 
Uus maksusüsteem - kehtestati pearahamaks, mis hõlmas 
peaaegu kogu elanikkonda, koos sellega hakati ka 
korraldama regulaarseid hingeloendusi. 
Uus valitsemiskorraldus - bojaaride duuma asendas Peeter 
I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, see 
muutus Venemaa kõrgeimaks valitsusasutuseks. Tegelesid ka 
kolleegiumid, mis sarnanesid tänapäeva ministeeriumidega. 
Kas Katariina II oli valgustatud valitseja ? 
Kes oli Jemeljan Pugatšov ? 
Katariina II oli valgustatud valitseja. Koostas ise 
Venemaale uue seadustekogu projekti.1767 kutsus kokku 
seadustekogu, pooleteise aasta pärast saatis laiali, ilma 
ühegi seaduse vastu võtmiseta. 
Jemeljan Pugatšov oli Donimaa kasakas talurahvasõja 
( 1773 - 1775 ) eesotsas. Nimetas end troonilt 
kõrvaldatud Peeter III-ks. Lubas võimule saades rahvale 
paremat elujärge , maad ja vabadust. Peale ülestõusu ta 
võeti kinni ja hukati. 
Pt. 10. Eesti 18. sajandil
Eestimaa ja Liivimaa 17. sajandil
Eestimaa - Põhja Eesti ( kuulus Rootsile ) 
Liivimaa - Lõuna Eesti ja Põhja Läti ( kuulus Poolale ) 
Põhjasõja tagajärjed
Eesti ala koletu laastamine, paljud inimesed surid, katk, 
metsakasvannud kirikud, põllud harimata ja koduloomad  
hävinud, linnad rüüstatud, mõisad viletsas seisukorras, 
kasin toit ning lihtne riietus ( vaesus ) 
Balti erikord
Vene võimu alla läinud ala jagunes Eestimaa ( Põhja - 
Eesti ) ja Liivimaa ( Lõuna - Eesti ja Põhja - Läti ) 
kubermangudeks, kummagi eesotsas kuberner. Püsima jäid 
rüütelkonna ja aadli omavalitsus. Rootsi aja lõpul 
riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. 
Linnaelanikest enamus sakslased ning eestlased. 
Kirikuelus erilisi muutusi polnud. Venemaal õigeusk, 
Eestis, Lätis luterlus . Asjaajamiskeel saksa keel. Suur 
osa rootsi aegsetest seadustest jäi kehtima. 
mõiste Balti erikord - Eesti ja Liivimaa eriõigused peale 
põhjasõda, Vene koosseisus . 
Eestikeelne piibel  
ilmus esimest korda 1739. Selle tõlkis kirikuõpetaja 
Anton-Thor Helle
Vennastekoguduse liikumine, positiivsed ning 
negatiivsed tagajärjed
vennastekoguduse liikumine - 18. sajandil eestisse 
jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust 
pöördumise rõhutamine ,tundeline vabadus ja vaimulik 
lihtsus. ( hernhuutlus )
positiivsed tagajärjed : 1. kõrged moraalinõuded. 2. 
kohtades, kus vennastekogudused tekkisid, vähenesid 
vargused. 3. Rahvas ei käinud enam kõrtsis. 4. 
Mõisapõllul töötati usinamalt. 
negatiivsed tagajärjed: 1. täi kaasa usulise fanatismi. 
2. Loobuti ehete kandmisest, riietuti musta. 3. 
Igasugused maised lõbustused kuulutati patuks. 
Pt. 11 Ameerika ühendriikide sünd
Ranniku ja preeriaindiaanlased. Punanahad ja 
kahvanäod.
Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsalt hüttides. 
Naised kasvatasid maisi , aedvilju ja tubakat, mehed 
käisid jahil ja kalal. 
Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga , 
elasid telkides ning elatusid piisonijahist. 
Punanahad - eurooplased kutsusid nii indiaanlasi .
Kahvanäod - indiaanlased kutsusid nii valgeid rahvaid. 
Põhja ja lõunapoolsed kolooniad
Kokku kolooniaid 13. 
Põhjapoolsetes levisid farmid . Farmer haris ise põldu, 
käis jahil, tegi sepatööd, kudus riiet, ehitas ja tegi 
kõike majapidamises vajalikku. 
Lõunapoolsetes rajati hiigelsuuri puuvilla- ja 
tubakaistandusi. Kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati 
Aafrikast sisse vedama neegerorje. 
1775 aastaks elas kolooniates kokku umbes 2 miljonit 
valget ning pool miljonit mustanahalist. 
Kolooniates kujunes kodanlik ühiskond. 
Kolonistide ülemkihi moodustasid laevaomanikud, 
suurkaupmehed, juristid, lõunas ka planaatorid.
Kolonistide valdav osa kuulus keskkihti : farmerid , 
poodnikud, käsitöölised, arstid, pastorid ja õpetajad. 
Alamkihti kuulusid lihatöölised, meremehed. 
( väiksearvuline )
Miks oli ameeriklastel vaja iseseisvuda? 
Kolonistide kasvav jõukus tekitas Inglismaa valitsuses 
soovi nende maksukoormust tõsta. Inglismaa tollipoliitika 
takistas aga kolooniate majanduslikku edenemist. See viis 
peagi vaenusuheteni. 
Iseseisvusdeklaratsioon, Iseseisvussõda. 
Lahkrivi ja lipp .
Iseseisvusdeklaratsioon - 4. juuli 1776 võttis 
kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratisooni. See 
kuulutas 13 kolooniat iseseidvateks riikideks, 
põhjendades rahva õigust oma saatuse määramisele ja 
valitsuse loomisele. 
Iseseisvussõda- vabadus tuli neil siiski endil kätte 
võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud, 
parema väljaõppega. Ameeriklastel olid vaid vabatahtlike 
salgad. Otsustavaks sai siiski see , et ameeriklased  
võitlesid oma maa ja vabaduse eest. Ameeriklased võtsid 
kasutusele lahkrivi, mida kasutasid indiaanlased.Nad 
asetsesid hajusalt, tulistades puu või kivi tagant. Nii 
olid kaotused väiksemad. 
Legendi järgi pärineb Ameerika lipp sellest, et üks 
kolonist pani teiba otsa oma triibulise voodikoti. 13 
tähte = 13 kolooniat.
Usa põhiseadus ja riigikord
Ühed pooldasid tugevat keskvõimu (föderaalvõim), teised 
demokraatiat ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid  
õigusi osariikidele. 
Ülekaalu sai föderalistlik suund.
Osariikide võimkonda jäid majandus, õiguskord, 
koolihariduse andmine, föderaalvõimud tegelesid riigi 
rahanduse , kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse 
küsimustega. 
Pt. 12. Eurooplased Aafrikas, Aasias ja 
Ladina-Ameerikas
Milline oli aafriklaste kõige suurem 
probleem sellel ajajärgul ? 
Suurim probleem oli orjakaubandus. Aafrika kaotas selle 
tüttu 16 - 18 sajandil umbes 15 miljonit inimest. 
Mehe hind - 1 rull tubakat, 5 väikest riidetükki , 24 
taskurätikut, 1 linane rätik, 1 püss
Tütarlapse hind - 12 pooleliitrist kruusi, 3 meremõõka, 1 
nööritäis torukoralle, 1 paelaga kübar, 3 kannutäit rummi
Miks oli kauplemine kristlastel Osmanite 
riigis keeruline ? 
Osmanite impeeriumis valitses islam , teiseusuliste suhtes 
oldi vaenulikud , euroopa kaupmeestelt nõutisuuri makse 
ning nende julgeolek polnud tagatud. 
Miks võtsid hiina võimud Eurooplasi 
vaenulikult vastu ? 
Nad kahtlustasid neid salakaubaveos ja piraatluses. 1557  
õnnestus portugallastel Aomeni poolsaarele rajada väike 
kaubapunkt. Sellest sai peagi merevärav kauplemisel 
eurooplastega. 
Mis on Ladina-Ameerika ? 
Ameerika jaguneb - Põhja, Kesk, Lõuna- Ameerikaks. 
Põhjaosas valitseb inglise keel, mujal valdavalt romaani 
keeled. ( hispaania ja portugali ) Romaani keeled on 
arenenud ladina keelest, seetõttu hakati hispaania ja 
portugalikeelset ameerikat nimetama ladina ameerikaks. 
Ladina ameerikas panid eurooplaste avastustele ja 
vallutustele alguse cristoph kolumbuse merereisid .
1494 Tordesillase kokkulepe - potugalile idapoolsed alad, 
hispaaniale läänepoolsed
seega brasiilia portugalile ja ülejäänud ladina ameerika 
hispaaniale.
Pt. 13. Teadus ja kultuur
Miks kujuneb välja uus maailmapilt ? Miks 
olid Galileo Avastused kirikule ohtlikud ? 
Teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine lubasid pilku heita 
seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. 
Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust ja uued 
teadussaavutused levisid trükisõna kaudu varasemast 
kiiremini. 
Katoliku kirik kartis , et Galilei avastused õõnestavad 
usutõdesid ning kutsus ta inkvisitsioonikohtu ette. 
Galileid sunniti lahti ütlema oma õpetusest Maa liikumise 
kohta. 
Miks on olulised Isaac Newton ja Karl von 
Linne avastused ? 
Isaac Newton ( 1643 -1727)- Suutis varasemad 
teadmistekillud ühendada ühtseks tervikuks ning töötada 
välja õpetused, mis muutsid oluliselt senist  
maailmapilti. Ta leidis seletuse jõule, mis taevakehi 
orbiidil hoiab, sõnastas liikumise kolm põhiseadust , 
arvutas välja maa õiged mõõtmed ning seletas tõusu ja 
mõõna. 
Karl von Linne (1707-1778)- Jagas taimed ja loomad 
seltsidesse, sugukondadesse ja liikidesse ning andis 
neile ladinakeelsed nimetused. 
Barokk ja selle tunnused. Barokkarhidektuur .
barokk on suurejooneline, mänguline, kontraste armastav 
stiil.
muusikat iseloomustab - ere kõlakontrast ja tempokontrast
kirjandust iseloomustab - raskepärane sõnastus, hea ja 
halva kujutamine kaldub sageli äärmustesse.
kunsti iseloomustab - väline hiilgus , suured mõõtmed, 
hoogsa liikumise ja tugevate tunnete väljendamine. 
barokkarhidektuur sündis itaalias. ehitisi iseloomustavad 
keerulised põhiplaanid, keerdsambad, ovaalsed aknad, 
spiraalitaolised kaunistused. ehitati palju kirikuid ja 
losse. kujunesid terviklikud ansamblid lossidest ja neid 
ümbritsevatest parkidest, purskkaevude, tiikide ja 
terrassidega. palju oli seina ja laeomaale, kasutati 
hinnalisi materjale nt kulda, mööbel oli toretsev kuid 
raskepärane.
nt. Prantsusmaal Versailles, eestis Kadrioru loss / park
Mood
Meeste mood lähtus sõjaväevormist-mundrikuued, vestid , 
põlvpüksid
kuid oli suurejooneline, uhke, ülekuhjatud. Kasutati 
palju hõbe ja kuldtikandit, kaunistuspaelu. Vägev 
parukas.
Naiste mood- kitsa pihiku ja järellohiseva sabaga kleit, 
uhked ja kõrged soengud , siidsukad, kindad , lehvikud. 
Rokokoo aegne sisekujundus ja mood
Rokokoo kasvas välja barokk-kunstist. Kergem, õrnem, 
mänglevam.
Tekkis prantsusmaal, levis Saksamaal
Sisekujundus - siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi 
haarava ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. 
mööbel kergem ja nõtkemate vormidega. väiksed lauakesed, 
sohvad , kõhukad, väärispuidust ning pronksilustustega 
kummutid. värvidest eelistati sidrunkollast , õrnroosat 
ja helesinist. 
luksusesemed, iluasjakesed, portselanist esemed, 
serviisid 
Mood 
Meeste mood - muutus naiselikumaks, riietus rõhutas 
pihakohta, parukad madalamad, kuid neid puuderdati ja 
kaunistati siidlehviga. 
Naiste mood - Ülilaiad seelikud,valgeks puuderdatud nägu, 
kõrged soengud, lehvid, lindid, lilled, pärlid, 
kalliskivid.
Riidematerjaliks siid .