1.5 Purustav tõuge Igal aastal purustab maavärin Maa ühes või teises piirkonnas maju ja rebib maapinda sügavaid lõhesid. Mitme meetri laiuselt avanevad praod ja augud võivad neelata autosid ning ehitisi. Siiski täituvad maakooreavaused kiiresti purunenud kivimimassiga ning on lõpuks harva sügavamad kui mõni meeter. Maavärina-piirkondades elavad inimesed on õppinud end selle ohu eest mitmel moel hoidma. Näiteks ehitatakse kõrghooned püramiidi- või koonusekujulistena. Selline kuju lisab ehitistele vastupidavust, tõugete puhul jääb laia ja kindla alusega hoone püsti. Mõjud inimesele: Surm Epideemiad Hoonete kokkuvarisemine Sildade, teede jm ehitiste purunemine 1.6 Maavärina piirkonnad Maavärinaid esineb kõige sagedamini kahes piirkonnas: esimene neist on Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani
mitu väikest, kuid kontrollitud maavärinat. Mõnikord püüavad seismoloogid maavärinat ära hoida. Selleks pumbatakse laamade takerdumist põhjustavatesse kivimitesse vett. Õnnetust aitaks ennetada ka nõrk plahvatus, mis maavärina võimalikus koldes tekkinud pingeid alandab. Maavärina-piirkondades elavad inimesed on õppinud end selle ohu eest mingil moel hoidma. Näiteks on kõrghooned ehitatud püramiidi- või koonusekujulistena. Selline kuju lisab ehitistele vastupidavust, tõugete puhul jääb laia kindla alusega hoone püsti. Kasutatud kirjandus: 1. Dorling Kindersley ,,Maakera seest ja väljast" Tallinn 1997 lk 20, 21 2. Guido Ilves ,,Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma" Tallinn 1999 lk 7-122 3. A. Muranov ,,Ebatavaline ja ähvardav loodus" Tallinn 1981 lk 243-252 4. V. Mezentsev ,,Imed looduses" Tallinn 1973 lk 193-210 5. ,,Laste geograafia entsüklopeedia" Tallinn 1995 lk 18
annaabi.ee 
