Koonerdamine aga ei pruugi olla inimesele hea. Tihtipeale käivad koonerdajad poes kalkulaator peas või peos ning vaatavad närviliselt hinnasilte. Nagu eelmises lõigus mainisin võib see tekitada stressi ning pole just kõige parem erinevatele ettevõtetele. Kõige paremad on koonerdajad ilmselt loodusele, kuna nemad hoiavad kokku kõige pealt mis võimalik. Isiklikult arvan, et koonerdamine võib olla kokkuhoid, kui sa ei tee endale või oma lähedastele sellega liiga. Koonerdamisega ei tohi liiale minna. Tuleb mõelda enese heaolule. Toidupealt saab kokku hoida aga see ei tähenda, et süüa üldse ei tohi. Koonerdamine võib olla kokkuhoid, kui jääda inimlikkuse piiridesse. Säästmine ja koonerdamine on põhimõttelt samad tegevused. Mõlema eesmärk on kokkuhoid. Targalt säästmine võib aidata inimest ennast ning maailma tema ümber. Koonerdajad hoiavad kokku igalt poolt kus võimalik. Tihtipeale aitab see loodust, kuid tekitab probleeme koonerdajale endale
Kõik vähegi arvestatavad uuemad printerid on õnneks siiski varustatud automaatse lehesöötjaga, mis mahutab olenevalt printeri tüübist ja mudelist korraga 20-100 lehte paberit. Sellest peaks igapäevatöös igati piisama, et mitte liiga tihti muretseda, kas printeril "kõht tühjaks" pole läinud. Põhimõtteliselt saab kõigi printeritega väljastada töid lehekülje mõlemale poolele, mis oleks paberi kokkuhoiu mõttes ju mõistlik. Paraku kaasnevad sellise koonerdamisega omad ebamugavused: kord juba kasutatud paberilehed kipuvad tihti printerisse kinni jääma ja kokkuhoid rahas võib muutuda raiskamiseks ajas. Tavalistes laserprintereis võidakse kuumutusrull, mis peab lehte kuumutama puhtalt poolelt, paberi mitmekordsel kasutamisel enneaegselt ära rikkuda, sest sellele kleepub tooneriosakesi juba prinditud leheküljelt. Nii et tasub kaaluda, mille arvelt kokku hoida. Kahepoolset printimist lubavad dupleksprinterid on tavalistest aga kallimad. Kaal
tunduvalt erineda. Kõik vähegi arvestatavad uuemad printerid on õnneks siiski varustatud automaatse lehesöötjaga, mis mahutab olenevalt printeri tüübist ja mudelist korraga 20-100 lehte paberit. Sellest peaks igapäevatöös igati piisama, et mitte liiga tihti muretseda, kas printeril "kõht tühjaks" pole läinud. Põhimõtteliselt saab kõigi printeritega väljastada töid lehekülje mõlemale poolele, mis oleks paberi kokkuhoiu mõttes ju mõistlik. Paraku kaasnevad sellise koonerdamisega omad ebamugavused: kord juba kasutatud paberilehed kipuvad tihti printerisse kinni jääma ja kokkuhoid rahas võib muutuda raiskamiseks ajas. Tavalistes laserprintereis võidakse kuumutusrull, mis peab lehte kuumutama puhtalt poolelt, paberi mitmekordsel kasutamisel enneaegselt ära rikkuda, sest sellele kleepub tooneriosakesi juba prinditud leheküljelt. Kahepoolset printimist lubavad dupleksprinterid on tavalistest aga kallimad. Mälumaht