Tema muusikat iseloomustab oskus sünteesida erinevate stiilide elemente. Ta muusikas on euroopaliku ja idamaade kultuuri jälgi. Ta põimib rokk-muusikasse nt Gregoriuse koraali ja barokkmuusika. Teosed: ,,Arhitektooniline" ja ,,Zeitraum". Aastal 2001 esietendus Saksamaal tema ooper ,,Wallenberg". Räägiv Rootsi diplomaadist, kes töötas II maailmasõja ajal Budapestis Rootsi saatkonnas sekretärina ja kes aitas 10000 juudil pääseda Saksa koonduslaagritest. Arvo Pärt (1935-...) Elulugu: Sündis Paides. Õppis Rakveres. 1954 läks Tallinnasse. Õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat. Konservatooriumis kompositsiooni. Õppejõud oli H. Eller. 1963-1967 töötas Eesti Raadios. Oli helirezissöör. Alates 1967 on vabakutseline helilooja. 1980 emigreerus Saksamaale. 1991 on tal taas side Eestiga. Elab vaheldumisi Eestis ja Saksamaal. Looming: Ta looming on üsna uuenduslik. Kirjutab oma muusikat erinevates stiilides.
Ooper "Wallenberg" retsensioon Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg" Rahvusooper Estonias. ,,Wallenberg" on maailmas laialt tuntud eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri antifasistlik ooper, mis valmis 2001. aastal Dortmundi Teatri tellimusel. Ooper räägib loo rootsi diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes päästis teise Maailmasõja lõpul saksa koonduslaagritest 100 000 juuti. Ooper oli esitatud Saksa keeles, kuid see ei seganud sugugi vaatamist, kuna olid olemas nii eesti keelsed, kui ka Inglise keelsed subtiirid. Samuti sai kavast lugeda nii mõndagi sellest, mis süzees ees ootas. See tegi ooperisse süvenemise lihtsmaks ning arusaamise kergemaks. ,,Wallenberg" on maailmatasemel lavastaja Dmitri Bertmani ja julgeid lahendusi pakkuva kunstniku Ene-Liis Semperi fantastilises nägemuses lavastatud poliitiline nüüdisooper.
Arvan, et edaspidi tuleks arendada riikidevahelisi sõbralikke suhteid. Kuid nagu näitab ajalugu, siis ainult sellest ei piisa, sest üks võimuahne inimene võib sobivas olukorras muuta miljonite inimeste elu. Kui Saksamaal tuli võimule Hitler oma kaaslastega, ei osanud keegi arvata, kui paljud kannatama hakkavad. A. D. Lehmann ütles oma raamatus ,,Hitleri punkris" nii: ,,Kui ameeriklased mind pärast meie kaotust üle kuulasid, ei suutnud ma uskuda, mida nad rääkisid mulle koonduslaagritest ja Hitleri kavandatud ,,lõpplahendusest". Kuidas see võis ometi juhtuda?" Arvan, et valitsus peaks rahvast harima, et ta oleks tolerantsem ja oskaks olukorda ise analüüsida. Kuid lõplikult ei ole võimalik kõiki probleeme lahendada, sest erimeelsused on ja jäävad. Paljud inimesed mõtlevad, et need probleemid ei puuduta neid ja ootavad, et lahenduse mõtleks välja valitsus. Nii see tegelikult ei ole. Kõik inimesed koos moodustavadki ühiskonna
mille Hitler lasi avalikult põletada ning selle eest võeti ära tema kodakondsus. 1931 "Tagasitee" ("Der Weg zurück") 1937 "Kolm sõpra" ( "Drei Kameraden") tõelise sõpruse kirjeldus kolme mehe vahel. 1940 "Armasta oma ligimest" ("Liebe Deinen Nächsten") 1946 "Arc de Triomphe", II. maailmasõjaeelne aeg Pariisis, kui kaks inimest kohtuvad sillal, pealkiri on pigem irooniline. 1952 "Elusäde" ("Der Funke Leben") pühendatud tema õele. See on tema kõige süngem raamat,mis räägib koonduslaagritest. 1954 "Aeg antud elada, aeg antud surra" ("Zeit zu leben und Zeit zu sterben") paralleelteos ,,Läänerindel muutuseta". 1956 "Must obelisk" ( "Der schwarze Obelisk") kuidas eluga pärast maailmasõda toime tulla 1961 "Taeval ei ole soosikuid" ( "Geborgtes Leben") räägib sellest et ka haigused põhjustavad surma mitte ainult sõda 1962 "Lissaboni öö" ( "Die Nacht von Lissabon") romaan romaanis 1970 "Das gelobte Land"
ning kõlavad kuulsate muusikute esituses prestiizsetes esinemispaikades ning festivalidel kogu maailmas.Ta on rahvusvahelise uue muusika festivali NYYD üks kunstilisi juhte, ta on ka Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor, kes on pärjatud paljude auhindadega. Lutz Hübneri libretole kirjutatud ooper on lugu rootsi diplomaat Raoul Wallenbergist, keda peetakse Teise maailmasõja üheks suuremaks kangelaseks, sest ta päästis natslikest koonduslaagritest tuhandeid juute, andes neile rootsi passid. Ta pidas läbirääkimisi natsidega, olles samaaegselt seotud ka Nõukogude Liidu salaluurega. Mõned kuud enne Berliini alistamist Wallenbergi jäljed kaovad. Tõenäoliselt hoiti teda kuni 1970. aastateni nõukogude psühhiaatriakliinikutes ja vangilaagrites. Selleks, et kirjutada ooperit, on vaja tõeliselt suurt lugu. Ooperi idee pärineb Dortmundi ooperiteatri toonaselt pealavastajalt John Dew'lt. Tüüris äratas see kohe huvi:
aastal. Erkki-Sven Tüüri teoseid esitavad kuulsad interpreedid välismaalt ja ka kodumaalt ooperi- ja kontserdisaalides üle kogu maailma. Teda on pärjatud nii Eestis kui ka välismaal arvukate auhindadega. Peale selle on ta Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor ja tegeleb rahvusvahelise muusika festivali NYYD kunstilise juhtimisega. Ooper ,,Wallenberg" on kirjutatud Lutz Hübneri libretole ja räägib loo rootsi diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes päästis saksa koonduslaagritest üle 100 000 juudi. Seetõttu peetakse teda ka üheks Teise maailmasõja suurimaks kangelaseks. Juute päästes andis ta neile Rootsi passid. Ta pidas ka natsidega läbirääkimisi ja nagu sellest veel vähe oleks, oli ta seotud ka Nõukogude Liidu salaluurega. Vahetult enne Berliini alistamist kaob Wallenberg silmapiirilt. Ilmselt hoiti teda nõukogude psühhiaatriakliinikutes ja vangilaagrites. Ooperi loo ideega tuli välja Dortmundi ooperiteatri pealavastajalt John Dewlt. Kuna
aastal esietendus Saksamaal Dortmundi ooperiteatris Tüüri ooper ,,Wallenberg". See oli esimene kord eesti muusikaloos, mil ooperitellimus tuli välismaalt ja ooper esietendus väljaspoolt Eestit. Ooperi libreto autor on Lutz Hübner. See ooper räägib müütide tekkest kollektiivses teadvuses. Selle ajaloolis-poliitilise ooperi peategelane on Rootsi diplomaat R. Wallenberg, kelle tegevus Rootsi saatkonna sekretärina Budapestis II maailmasõja päevil aitas päästa u 100 000 juuti Saksa koonduslaagritest. Tüür on ka Eesti Muusikaakadeemia audoktor. 1995. aastal jõudis Tüüri ,,Reekviem" (Peeter Lilje mälestuseks) UNESCO heliloojate rostrumil Pariisis soovitatud teoste hulka. 2008. aastal avaldas saksa kirjastus Schott Music Erkki-Sven Tüürist raamatu "Schwarze Milch und bunte Steine" (toimetaja Hans-Klaus Jungheinrich). TUNNUSTUSED · Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997) · Suure Vankri auhind (1996, 1997) · Aasta kodanik (2009)
Tema vanemad olid protestandid. Natsiokupatsiooni ajal mainis üks põrandaaluse antifasistliku liikumise liikmeid Gestapos ülekuulamisel Rudolf Formani kui põrandaaluses liikumises osalejat. Ta arreteeriti süüdistatuna keelatud raamatute levitamises ning suri 1944. aastal Buchenwaldis. Formani ema suri 1943. aastal Auschwitzis. Forman on öelnud, et ta ei mõistnud täielikult oma vanematega juhtunut enne kui ta nägi 16-aastaselt filmikaadreid koonduslaagritest. Forman elas Teise maailmasõja ajal oma sugulaste juures. Hiljem sai ta teada, et tema bioloogiline isa oli tegelikult juudi päritolu arhitekt Otto Kohn. Haridus Pärast sõda käis ta koolis Podbrady kuurortlinnas, kus tema kaasõpilased olid näiteks Václav Havel, vennad Masínid ning tulevased filmitegijad Ivan Passer ja Jerzy Skolimowski. Hiljem õppis ta stsenaristiks Praha Muusika ja Draamakunsti Akadeemias, mille lõpetas 1956. Praha kevade ajal 1968
aastal esietendus Saksamaal Dortmundi ooperiteatris Tüüri ooper ,,Wallenberg". See oli esimene kord eesti muusikaloos, mil ooperitellimus tuli välismaalt ja ooper esietendus väljaspoolt Eestit. Ooperi libreto autor on Lutz Hübner. See ooper räägib müütide tekkest kollektiivses teadvuses. Selle ajaloolis-poliitilise ooperi peategelane on Rootsi diplomaat R. Wallenberg, kelle tegevus Rootsi saatkonna sekretärina Budapestis II maailmasõja päevil aitas päästa u 100 000 juuti Saksa koonduslaagritest. 31. märtsil 2003 kõlas Erkki-Sven Tüüri muusika esimest korda New Yorgi Carnegie Hallis ("Exodus": Cincinnati Sümfooniaorkester Paavo Järvi juhatusel) ja sama aasta 1. augustil BBC Promsil (Viiulikontsert: Isabelle van Keulen, BBC Filharmooniaorkester, dirigent Paavo Järvi). 1. veebruaril 2005 kõlas uue muusika festivalil ECLAT Stuttgardis esiettekandes Tüüri sümfoonia nr. 5 bigbandile, elektrikitarrile ja orkestrile, SWR Big Bandi ja Stuttgardi Raadio
1954. aastal aga korraldati Kremlis Hrustsovi ettepanekul uusaastaball noortele ning pärast seda avati kinnine territoorium kõigile külalistele. Et tõrjuda Vorosilovi kurtmisi, et ta ei saa nüüd enam koduümbruses jalutada, käis Hrustsov vene turistide hulgas lonkimas. Enamasti ei tuntud teda ära, sest keegi ei kujutanud ette, et parteijuht võiks lihtrahva hulka tulla. Stalini terroriga hakati lõpparvet tegema kohe pärast Stalini surma märtsis 1953. Inimesi vabastati koonduslaagritest. Sellega tegid algust peaasjalikult Georgi Malenkov ja Lavrenti Beria. 1953. aasta kevadeks olid kõik poliitbüroo liikmed otsustanud kukutada julgeolekut juhtinud Beria. Beria arreteeriti, viidi soomusautos Moskva sõjaväeringkonna staapi ja hukati. Beria oli alustanud liberaliseerimisprogrammi, ent teised juhid kartsid teda liiga palju, et lubada tal oma positsiooni tugevndada. Koos Beriaga võeti maha ja hukati suur hulk tema abilisi
Van Gelder kirjeldas kirjanikku kui karastunud ja vastupidavat meest, kes oli oma vanuselt juba hilistes neljakümnendates, aga rääkis elavalt ning kelle nägu pakatas elust. Reaalses elus paistis kirjanik palju noorem ja kenam kui fotodel. Remarque rääkis kirjanikule, et ta ei soovi Saksamaale tagasi pöörduda ning et ta ei tea ka ühtegi, kes seda teha tahaks. Kirjanik oli seisukohal, et natsism pole Saksamaalt kaugelti mitte välja tõrjutud. Kirjanik kirjutas parajasti raamatut koonduslaagritest ning tõi põhjuseks selle, et situatsioonikirjeldus annab olukorrast palju realistlikuma ülevaate kui statistika seda suudab. Remarque väitis ka, et inimese kujutlusvõime ei suuda numbreid kokku lugeda. Kui aga võtta keskmeks üks inimene, tema traagika, hakkab lugeja pilti kokku panema, tema peas hakkab olukord selginema. Kirjanik tõdes ka, et leidis end kirjanikuna üsna hilja. Ta oli nii elujanune, et ainult istuda ja kirjutada tundus meeletu raiskamine
Mõlema puhul kadusid õige pea areenilt kõik poliitilised parteid peale ühe. Peagi kujunes välja riigipea isikukultus, mis omandas pahatihti karjuvalt tobeda vormi. Kodanike järel hakkas nuhkima hiiglaslik salapolitsei. Riigist väljasõit muutus tavakodanikule praktiliselt võimatuks. Teisitimõtlejate (dissidentide) jaoks loodi orjatöölaagrid. Kui Venemaa puhul rääkisime Gulagist, peab natsistliku Saksamaa puhul kõnelema koonduslaagritest. KOONDUS- e. KONTSENTRATSIOONILAAGRID on Saksa natside võimu ajal sunnitöö- või hävituslaagrid, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati; 15 vangide hukkamiseks olid neis gaasikambrid (Buchenwald, Dachau jpt; nendest suurim Poolas paiknenud Oswiecim e. Auschwitz, kus hukkus ligi 4 miljonit kinnipeetut jpt.). Kokku hukkus koonduslaagrites 11 miljonit inimest
Mõlema puhul kadusid õige pea areenilt kõik poliitilised parteid peale ühe. Peagi kujunes välja riigipea isikukultus, mis omandas pahatihti karjuvalt tobeda vormi. Kodanike järel hakkas nuhkima hiiglaslik salapolitsei. Riigist väljasõit muutus tavakodanikule praktiliselt võimatuks. Teisitimõtlejate (dissidentide) jaoks loodi orjatöölaagrid. Kui Venemaa puhul rääkisime Gulagist, peab natsistliku Saksamaa puhul kõnelema koonduslaagritest. KOONDUS- ehk KONTSENTRATSIOONILAAGRID on Saksa natside võimu ajal sunnitöö- või hävituslaagrid, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati; vangide hukkamiseks olid neis gaasikambrid (Buchenwald, Dachau jpt; nendest suurim Poolas paiknenud Oswiecim ehk Auschwitz, kus hukkus ligi 4 miljonit kinnipeetut jpt). Kokku hukkus koonduslaagrites 11 miljonit inimest. Nendest olid suurem osa juudid, kuid oli ka teistest rahvustest inimesi
annaabi.ee 
