kolmas järv. Need järved on kaitse all, neil on suur tähtsus veelinnustike tõttu. Tahkuna poolsaare keskosas asuvad kinnikasvanud Tahkuna Suurjärv, Kuusik järv ja Kodeste järv. Looduskaitse: Hiiumaa laiud ja Käina laht (17 700 ha), mis moodustavad kauni maastiku, tervikökosüsteemid. Rändeaegadel kohtab seal valgepõsk-laglet, pesa on teinud sinna ka merikotkas. Hiiumaa laidusid külastavad viigerhülged, kellele need on üheks tähtsamaks koondumiskohaks Väinameres. Käina laht on tähtis kalade (siia, vimma, haugi, tuulehaugi) kudeala. Käina kandis elavad kõre ja- merikotkas ja naaskelnokk. Tahkuna poolsaarel on metsade, luitemaastike ja nõmmrabade kaitseks loodud Tahkuna looduskaitse ala. Kassari saar: Kassari on Eesti saartest suuruselt viies. See asub Hiiumaa kaguranniku läheduses. Kassari on Hiiumaaga ühenduses Käina lahe kaudu. Kassaril on Hiiumaaga sarnane kliima,
isamaaliit ja kutsekojad. Isamaaliit- valitsuse tahet elluviiv tsentraliseeritud ainupartei. Kutsekojad- erinevad elualade esindajad, pidid mobiliseerima oma liikmeskonda valitsuse sihtide saavutamiseks. Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks ja muud takistused. 8 dets 1935 valmistuti relvastatud riigipöördeks, kui jõuti ennem arreteerida vabadussõjalased. Siitpeale muutus opositsiooni peamiseks keskuseks Tartu, mis liberaalse intelligentsi koondumiskohaks. Autoritaarse režiimi vastaste võitluse sünonüümiks kujunes Tartu vaim. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised. Valitsusmeelsete saadikute ülekaalu tagamiseks moodustati eriline valimisorganisatsioon – Rahvarinne. Presidenti otsevalimistest loobuti ning 24 aprill 1938 kinnitas Riigikogu Eesti presidendiks Konstantin Pätsi. Mõni päev hiljem astus Kaarel Eenpalu valitsus ametisse
keskvalitsuse vastu. Nii koostati projekt saksa-eesti ühise maavalitsuse loomiseks, kuid sellest ei saanud asja kuna suurem osa Eesti ühiskonnast oli kompromissi vastu. Samas rahvuslikus liikumises toimus sõja- aastail uus elavnemine. Alustasid tööd mitmed uued sõjaga seotud organisatsioonid ja asutused, näiteks sõjatööstuskomiteed Tartus ja Tallinnas ning Linnadeliidu Tallinna Komitee, mis sai Põhja- Eesti rahvuslaste koondumiskohaks. (Laur 1997: 28) Suurimaks omaalgatuslikuks korralduseks kujunes J. Tõnissoni loodud Põhja- Balti Komitee, mis oli mõeldud sõjapõgenike eest hoolitsemiseks. Selle keskkomitee oli Tartus ja abikomiteed olid teistes maakonnalinnades. (Raud 1991: 79) 1915. a. augustis ilmusid Eesti vetesse Saksa sõjalaevad. Valitsusringkondades kaaluti Eesti evakueerimist, kuid selle vastu astusid välja rahvuslikud ringkonnad ja see ei õnnestunud. Enne
Koostati projekt, mis nägi ette saksa-eesti ühise maavalitsuse loomist. Suurem osa Eestist oli aga kompromissi vastu. Baltisaksa ametnikud asendati venelastega. Rahva omaalgatuslikud ettevõtmised. Sõja-aastail toimus uus elavnemine tänu sõjaga seotud organisatsioonide ja asutuste loomisele. Tallinnas ja Tartus alustasid tegevust sõjatööstuskommiteed, ülesandeks sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel. P- Eesti rahvuslaste koondumiskohaks sai Linnadeliidu Tallinna Komitee. Formaalselt loodi see ühendus Vene armee abistamiseks ja tagala korrastamiseks, tegelikult aga käisid seal koos ärksamad rahvuslased, arutades päevapoliitilisi probleeme ja Eesti tuleviku küsimusi. Suurimaks omaalgatuslikuks korralduseks kujunes Tõnissoni eestvõttel loodud Põhja-Balti Komitee, mille osakonnad rajati üle kogu maa, keskkommitee asus Tartus. Ülesandeks oli
administratsiooni esindajatega, hiljem aga välisriikide diplomaatide, ohvitseride ja ärimeestega. Järk-järgult tõmmati Poska üha enam ühiskondlikku ellu. Selle eelduseks oli asjaolu, et sajandivahetusel toimus Tallinnas suur majanduslik ja ühiskondlik-poliitiline ning kultuuriline pööre. Elati läbi tõelist gründertumi-perioodi, kus senine vaikne, suuresti baltisaksalik kubermangulinn muutus tööstuslinnaks. Samal ajal kujunes Tallinn ka eestlastest haritlaste koondumiskohaks. Ühiskondlikus elus andsid üha enam tooni advokaadid K. Päts, J. Teemant, M. Pung, F. Karlson ja teised ning ühtses rivis mainitutega oli ka J. Poska. Tallinna eestlastest haritlaskond koondus 1901. aastal asutatud ajalehe ,,Teataja" ümber. Ringkonna üheks eesmärgiks oli tookord eestlaste osakaalu tõstmine nii majanduslikus kui ka ühiskondlik-poliitilises elus. Just sellesse aktsiooni lülitus aktiivselt ka Jaan Poska. 1890
väljakurnamine. -Ent seda võimalust ei loetud sõja algul tõenäoseks. Rahva omaalgastuslikud ettevõtmised -Rahvuslikus liikumises toimus sõja-aastail uus elavnemine. -Tõuke andis mitmete sõjaga seotud organisatsioonide ja asutuste loomine. -Tallinnas ja Tartus alustasid tegevust sõjatööstuskomiteed, mille ülesandeks oli sõjaliste tellimuste jaotamine Eesti ettevõtete vahel. -Põhja-Eesti rahvuslaste koondumiskohaks sai Linnadeliidu Tallinna Komitee. -See ühendus oli loodud Vene armee abistamiseks ja tagala korrastamiseks, tegelikult käisid seal koos ärksamad rahvuslased, arutades nii päevapoliitilisi probleeme kui ka Eesti tuleviku küsimusi. -Suurimaks omaalgatuslikuks korralduseks kujunes J.Tõnissoni eestvõttel loodud Põhja-Balti Komitee. -Selle osakonnad rajati üle kogu maa, tema keskkomitee asus Tartus, koondas enda ümber rahvuslikult meelestatud tegelasi.
Nad tõid kaasa tõusiklikkuse ja töökuse. ° Majanduslikud põhjused püüd leida tööd ja leiba. Eriti Inglismaalt tarastamise tõttu. 18.saj ka tööstuslik pööre. ° Lihtsad ettevõtlikud inimesed, kes otsisid vabamaid tingimusi äritegevuseks. ° Inglise riigivõimu poolt väljasaadetud ° Alates 1619. Aafrika neegerorjad. Saabunute seas oli palju mitmesugustesse usulahkudesse. Sektide üheks koondumiskohaks kujunes Pennsylvania, mille rajas jõukas kveeker William Penn. Järgnevatel aastakümnetel asutati mitu puritaanlikku kolooniat idaranniku põhjaossa Uus- Inglismaa. Ümberasumine nõudis töökust ja ettevõtlikkust. Peale puritaanide rändas ka teisi inimesi, keda usulistel põhjustel taga kiusati: Inglismaa katoliiklased Maryland, prantsuse hugenotid Carolina. Laia kandepinda leidsid ka uued usuvoolud metodism (Wesley), mormooni kirik. Riigivõim ja omavalitsus
annaabi.ee 
