h. toiduainete jäätmed, osaliselt keemiatööstuse jäätmed) Mineraalse päritoluga jäätmed (metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed) Radioaktiivsed jäätmed Jäätmeid võib ka liigitada ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Eestis kasutatakse jäätmete iseloomustamiseks kahte jäätmete klassifikaatorit: Euroopa Liidu jäätmeloendil põhinev jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu Euroopa jäätmeloendi materjalipõhine koondnimistu Klassifikaator sisaldab 20 gruppi, kus iga jäätmeliik on identifitseeritav 6-kohalise (ka enama) arvkoodiga. Kaks esimest numbrit iseloomustavad jäätmete päritolu, ning järgmised täpsustavad jäätmeid üksikute ohu komponentideni. Jäätmekäitluse eesmärgid Jäätmekäitluse korraldamine on ühiskonna kohustus – meie ülesandeks on hoolitseda majanduslikust ringkäigust väljuvate ainevoogude asjatundliku ja keskkonnaohutu käitluse eest.
ohtlikke komponente, mis tuleb eraldi koguda (patareid, aegunud olmekemikaalid jpm). Vastasel korral muutuvad tavajäätmed ohtlikeks jäätmeteks. Eraldi grupid moodustavad radioaktiivsed- ja lõhkeainete jäätmed ning nakkusohtlikud biojäätmed. Eestis kehtiv ametlik jäätmete liigitamine on toodud Jäätmeklassifikaatoris. Kasutusel on 1. Euroopa Liidu jäätmeloendil põhinev jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu (EJL), 2. Euroopa jäätmeloendi materjalipõhine koondnimistu 12. Ohtlikud jäätmed Töötlemist või kasutamist silmas pidades on otstarbekas jäätmeid jagada nelja põhigruppi: - olmejäätmed ja segamajandusjäätmed; - tootmisjäätmed; - ohtlikud jäätmed; - erijäätmed. Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda. Ohtlikke jäätmeid tekib
annaabi.ee 
