Valgustusajastu
jaotus ligi 300 riigiks ning selline killustatus kestis üle kahe sajandi. Saksa-Rooma keisri tegelik
võim piirdus edaspidi vaid Habsburgide pärusvaldustega, andes hiljem põhjust Voltaire'ile
ironiseerida: ,,Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ei ole ei püha, pole kuidagi seotud Roomaga ega
ole enam ka impeerium." [1]
18. sajandi alguseks oli välja kujunenud 2 keskset riiki, mille ümber oleks võinud tulevikus teised
koonduda. Need olid Preisimaa ning Austria, kes koondasHabsburgide pärusvaldustusi.
Preisimaa omariikluse ajalugu saab alguse aastast 1525, mil reformatsiooni käigus ilmalikuks
muutnud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik esimene protestantlik riik
kogu Euroopas. [1]
Friedrich Wilhelm,(1688 - 1740)kes oli Brandenburgi nimekaim valitseja oli suureks kuurvürstiks
kutsutud. Wilhelm valitses aastatel 1640 1688, kelle valitsusajal ehitati välja pealinn Berliin.