Koolikiusamine
Sageli annab asjaolu, et ohver
ei hakka vastu, kiusajale aina indu juurde. Parim näide koolikiusamisest on Ilmar Raagi film
,,Klass". Seal mängufilmis on toodud välja põhiseosed seoses koolivägivallaga. Film lõpeb
ühe ohvri enesetapuga, see näitab et probleemile tuleb leida lahendust, vastasel juhul võib
juba liiga hilja olla.
Koolikiusamisest pääsemiseks minnakse üle koduõppele, kolitakse teise linna, jäetakse
kool pooleli või vahetatakse kooli. Koolivahetamisega aga ei pruugi midagi muutuda, sest
kuulujutud levivad kui kulutuli ja võib juhtuda, et järgmises koolis ollakse juba teadlikud
õpilase minevikust. Sageli ei julge inimesed kiusamisest rääkida. Pealtvaatajad kardavad ka
ise ohvriks sattuda, ohvrid aga veel kord haiget saada ja kättemaksu.
Kiusamine on meie ühiskonnas suur ning kahjuks ka jääv probleem. Me peaksime oma
silmad lahti hoidma ja aitama hädasolijat ning mitte kartma sellest rääkida.