"kooliuuendusliikumises" - 1 õppematerjal

EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939

keel. Algkool oli kohustuslik, maksuta ja ilmalik, kekskool vabatahtlik ja maksuline. Aastani 1934 oli koolisüsteem kahe-, hiljem kolmeastmeline, gümnaasium jagunes humanitaar- ja reaalharuks. Alg- ja keskkoolis õpetati kaht võõrkeelt ­ peamiselt inglise ja saksa. Humanitaarharitlaste üleproduktsiooni tõttu pandi 1930. Aastani rohkem rõhku kutseharidusele, sest praktiliste kutsete ja tehniliste erialade asjatundjaist oli puudus. Kooliuuendusliikumises võeti eeskuju Lääne-Euroopast. 1919 avati Tartu Ülikool esmakordselt eesti ülikoolina ja eestlased said üliõpilaskonna arvukaimaks rahvusrühmaks. 1926 ulatus Tartu Ülikooli õpilaste arv 4700-ni, hiljem jäi püsima 3000 piiril, neist 4/5 olid eestlased. Rahvusülikooli aitasid rajada Soome ja Rootsi teadlased, Tartus töötas ka Saksa ja Vene professoreid. 1930. Aastate lõpul oli Tartu Ülikool igati euroopalik teadus- ja hariduskeskus, kus üle 80% õppejõududest olid eestlased.