tulemuslikkuse hindamisel. b) Personalijuht Personalijuht osaleb koolituse strateegiliste põhimõtete väljatöötamisel, koolitusvajaduse hindamisel ja analüüsil, koolituse tulemuslikkuse hindamisel ning tagab koolitustegevuse kooskõla üldise personalipoliitikaga. c) Koolitusjuht Koolitusjuht koordineerib ja korraldab asutuse koolitustegevust, jälgib ja toetab asutuse koolitussüsteemi arendamist ning koostab vajalikud dokumendid, teostab analüüsi ja peab koolitusvaldkonna arvestust. d) Keskastmejuhid Keskastmejuhid (kasutatud ka struktuuriüksuste juhid)- osalevad koolituse strateegiliste ja poliitiliste põhimõtete väljatöötamisel, selgitavad välja alluvate koolitusvajaduse, 13 osalevad alluvate koolituse tulemuslikkuse hindamisel ning tagavad töötajatele võimaluse koolitusettepanekute tegemiseks. e) Töötajad Töötajad - osalevad koolitusel, koolitusvajaduse analüüsi läbiviimisel, koolituse
konflikt kahe ühiskonna vahel. Samas on ühel pool miinused ja plussid nagu ka teisel pool. Kõik need eelnevalt mainitud tegevusalad on võetud OECD tegevusalade klassifikatsioonist teadmistemahukuse järgi. Teadmistepõhine Eesti metoodikas kasutatakse innovatsiooni strateegiat arendada teadust, uuendada maailma tasemel ettevõtlust ja üldse erinevad arengud innovatsioonisõbralikule ühiskonnale. Kogu selle analüüsi eesmärgiks on asendusnõudluse leidmine. Eeldatakse, et mingisuguse koolitusvaldkonna lõpetajad on üle tegevusalade täielikult asendatavad. Arvuteid ja sellega seotud tegevuses on Eestis ligi 7000 töötajat, mis moodustab kogu tööhõivest 1,1%, kui samas telekommunikatsioon moodustab 1,2%, teadus- ja arengutegevuses on ligi 2000 töötajat. Tõsi on see, et kõikides nendes infoühiskonda puudutavates harudes on kõige suuremal osal kõrgharidus ligi 80% töötajatest. Aga kui mõelda sellele koguarvule, kui palju töötajaid