Mullu oktoobris vapustas tervet Eestit Viljandi Paalalinna koolis juhtunu. 15-aatane nooruk tulistas saksa keele tunni ajal õpetaja Ene Sarapit, kes saadud vigastustesse hukkus. Inimesed olid šokeeritud, sest kool peaks olema turvaline keskkond õppimiseks ning koolis pole tavaline, et keegi haarab relva ja laseb inimese maha. See sündmus on pannud avalikkuse küsima, kuidas sellised sündmused juhtuvad ja kas neid on võimalik kuidagi ära hoida. Ameeriklastel on palju kogemusi koolitulistamisega, seega peaksid nad oskama niigusuguseid sündmusi ära hoida. Eestis juhtus koolitulistamine esmakordselt, kuid seda tragöödiat oleks saanud ennetada. Tavaliselt jätab mõrvar endast maha niidiotsi, mis võiksid kavandatavale teole viidata. Tihti eelneb niisugustele sündmustele vaimustus relvadest, vägivaldsetest filmidest ja videomängudest. Vaimsete häiretega ja kuritegelike kavatsusega noored kasutavad virtuaalmaailma oma ideede levitamiseks
Hinne 2: 3315 punkti Mõlemad teevad kiusatavale haiget. Mõnikord öeldakse, et sõnadega on võimalik rohkem haiget Hinne 1: 140 punkti teha kui kätega (PS § 18). Kiusamine mõjub tegelikult mõlemale osapoolele halvasti. Kiusaja saab järjest julgust juurde oma teost ja kiusatav võib rohkem ja rohkem endasse tõmbuda. Aga ta võib ka ise agressiivseks muutuda. See võib lõppeda ka enesetapu või näiteks koolitulistamisega. INIMENE JA ÜHISKOND 10 P Kiusamist saaks vähendada ainult sallivuse suurenemine. See tähendab, et teisi inimesi tuleb 1. Normid ühiskonnasuhetes 3 p austada ja nendega arvestada. Sellise suhtumise saab kujundada rääkimine ja veel kord rääkimine, 1. Kirjuta mõiste number kirjelduse ette. 2 p sekkumine, märkamine, abi otsimine