VASTUREFORMATSIOON Jesuiidid Tartus. Kolleegiumi raamatukogu. Antonio Possevino. Esimene tegevuse katkemine. Uuestialustamine. Tegevuse lõppemine 1625. aastal. Säilinud raamatud. Missale Romanum. USULIIKUMISED Vennastekoguduste liikumine. Lubatuse ja keelatuse piir. Käsikirjalised materjalid. Raamatukogude omapära. Eestimaalt pärit misjonärid. Gustav Reinhold Nyländer. Sierra Lione, bulomid 1814 grammatika ja sõnaraamat; õigekirja õpik KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG Tallinna Toomkool. Tallinna gümnaasiumi raamatukogu. Konrad von Akrestierna pärandus. Tallinna kubermangugümnaasium. Johann Willigerode. Ferdinand Johann Wiedemann. Fundamentaal- ja õpilaskogu. Georg Leopold Gahlnbäck. KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG Kreiskoolid. Kihelkonnakoolid. Elementaarkoolid. Vallakoolid. Erakoolid. Gustav Schmidti erakool-pansion. Hugo Treffneri poeglastekool. Kutsekoolid. Tartu Veterinaaria Kool. Tartu Veterinaaria Instituut. Reaalkoolid.
NIMI: ANNERIIN TRUU RÜHM: IK12 Raamatukogunduse alused Kodutöö Leida üles raamatukogude kohta käiv statistika, teha väljavõtted: Maakoolides asuvate raamatukogude arvu ja sealsete töötajate arvu kohta aastatel 2000-2009 Tabelist on näha, et kooliraamatukogude sulgemine aastast aastasse on suurenenud, selle tagajärjel ka töötajate arv vähenenud. Põhjuseks on koolide sulgemine. Harju, Ida-Viru ja Põlva maakonna rahvaraamatukogu lugejate arvu kohta aastatel 2003-2012 Lugejate arv on vähenenud kõige rohkem Ida-Viru maakonnas võrreldes Harju ja Põlva makonna raamatukogudega. Eks selle on tinginud rahvastiku väljaränne. NIMI: ANNERIIN TRUU RÜHM: IK12
Seega õppija ning õpetaja koostööd lõhestab ajapuudus, mis takistab õpetajat süvenemast õpilase vajadustesse, mistõttu kaobki ära õppimise rõõm. Sageli puuduvad väiksematel koolidel võimalused ja vahendid praktilisteks tegevusteks, mis võimaldaksid siduda õpitavat eluga, oma kätega midagi teha, järele proovida. Näiteks loodusteaduslikke katsed, uurimistöid, pillimängu, käsitööd ning kunstilisi tegevusi. Lisaks on vajaka abinõud lugemishuvi parandamiseks, sest paljude kooliraamatukogude olukord on katastroofiline- puuduvad vahendid uuema kirjanduse ostmiseks. Kuna hulga perede majanduslik olukord ei võimalda tasuda klassiekskursioonide, muuseumi-, teatri- ja kontserdikülastuste eest, on probleeme ka kultuurihuvi teostamisega. Seega on maakoolide õpilastel tunduvalt väiksem praktiline oskus. Õpitulemuste parandamiseks maakoolides, et ka sealsed õpilased saaksid laiendada oma silmaringi ning praktilisi oskusi, peaks nendesse piirkondadesse rohkem raha panustama,
jõudmine iga lapseni, mis kajastub eriti ilmekalt raamatukogude materiaalsetes võimalustes varuda oma lugejaile vajalikul määral lastekirjandust nii koolitöö kui vabalugemise tarbeks. · põhikooli ja keskkooli õpilased Laste- ja noortekirjandus peab omandama kindla koha koolielus, kus õpetaja vahendajaroll on asendamatu. Selle eeldus on aga õpetajaskonna järjekindel teavitamine uudiskirjandusest. Uue põlvkonna huvides vajab erilist tähelepanu kooliraamatukogude komplekteerimine, alates raha leidmisest kuni asjatundliku valikuni. Teave ilmuvast laste- ja noorsookirjandusest peab jõudma iga huviliseni. Selle eest peaksid enam hoolt kandma nii kirjastused, raamatukogutöötajad kui kooliõpetajad. · õpetajad Erilist tähelepanu tuleks hakata pöörama õppemetoodilise kirjanduse fondile. Kui jäädakse olukorda, kus süsteemset täienduskoolitust riikliku õppekava või mõne muu reformi
loomist seadustame 4-aastase õppeajaga töökooli. o Toetame riiklikult abiõpetajate rakendamist põhikoolis. o Toetame praktikaprogramme, mis võimaldavad noortel kogenud meistrite juhendamisel omandada praktilisi tööoskusi. o Tagame omavalitsustele vahendid pikapäevarühmade avamiseks. o Koolivägivalla vähendamiseks töötame välja üle-eestilise turvalise kooli programmi. o Algatame koolivaramu programmi, toetamaks kooliraamatukogude komplekteerimist kõigi õppe- ja huvitegevuseks vajalike tarvikutega. HARIDUSPOLIITIKA KUIDAS SAAVUTADA? o Loome üliõpilastele tingimused õpingute nominaalajaga lõpetamiseks: kindlustame riikliku koolitustellimuse ulatuses, mis tagab kõigile võimekatele noortele tasuta kõrghariduse. Suurendame riiklikku koolitustellimust magistriõppekavadele 20% võrra. o Kindlustame minaalajaga edasijõudnud üliõpilased 130-eurose õppetoetusega kuus ja
Meie väikse riigi kohta on meil väga palju andmebaase ning e-teavikuid. Me peale olema uhked, et oleme nii arenenud riik ja nii kokkuhoidvad. Raamatukogud on meie kultuurielu peamisteks osadeks. E-teenuseid saab veel edasigi arendada meie riigis, mida ka tehakse usinalt ning tihedalt. 10 6 Kasutatud kirjandus 1. Kasepalu, P. (2012). Ajalugu. Kasutatud 03.11.2015 http://www.epr.ee/sisu/index.php?id=14 2. Ligi, J. (2012). Kooliraamatukogude töökorralduse alused. Kasutatud 03.11.2015 https://www.riigiteataja.ee/akt/129032011003 3. Loddes, E. (2007). Infoühiskond ja raamatukogud. Kasutatud: 03.11.2015 http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11273 4. Talihärm, Ü. (2013). Raamatukogud. Kasutatud: 03.11.2015 http://www.kul.ee/et/eesmargid-tegevused/raamatukogud 5. Tõnisson, S. (2013). Digiteerimisosakonnas ei saa töö kunagi otsa. Raamatukogu. 2013/1. 32.
Teadusraamatukogude ühtse komplekteerimiskava koostamise põhimõtted ja teadusraamatukogude teadusinformatsiooni ning arhiivraamatukogude rahvusteavikute hankimise finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ning finantseerimise otsustamise kord: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1036731 Sundeksemplari seadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=968385 Sundeksemplari seaduse rakendamine: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp? id=12873316 Kooliraamatukogude töökorralduse alused: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12997498 ERÜ kogude toimkond: http://www.eru.ee/joomla/index.php/organisatsioonist/struktuur/54
ARX raamat 7 uuendused puuduvad, nõrk/puudulik tehniline tugi/hooldus RIKS liiga kallis väikesele raamatukogule, litsents tuleb välja osta ja see maksab 15000 krooni. Lisaks tuleb uuenduste eest lisaks maksta RIKS WEB on veebipõhine, ühekordne tasu 8260 krooni + igakuiselt 826 hooldustasu Nõuded, standardid Kliendi andmekaitse seadus Raamatukogu sisekorra eeskiri Kooliraamatukogude töökorralduse alused Riskianalüüs Internetiühenduse tõrked Elektri katkestusega tekkivad probleemid Serveri hooldustöödest tingitud katkestused Andmete sisestamisel võib tekkida vigu, mis võivad põhjustada segadust raamatu leidmisel / töötaja sisestamisel tekkivad vead 17 4. IS Nõuded 4.1 IS funktsionaalsed nõuded Laenutusprogrammis kasutatakse nii tekstiliste kui ka arvandmete sisestamist.
ja koolitusega, baseerudes uuringutele ja professionaalsele tegevusele. Sektsioon soodustab debatti LIS haritlaste ja valdkonna töötajate vahel. Raamatukogu ja infoteenuste alane koolitus hõlmab kõiki IFLA Divisione ning soodustab koostööd nende vahel ja samuti ka teiste rahvusvaheliste valdkonna organisatsioone, kellel sarnane missioon. Sektsiooni peamiseks huvivaldkonnaks onarenguriikide raamatukogude ja infoteaduste hariduse ja koolituse olukord. - Kooliraamatukogude standardid 1976a - LIS professionaalide haridusprogrammide juhend 2000a IFLA Täiendkoolituse ja töökohal õppimise sektsioon (CPWD) 2002 aastast enne oli Round Table 5 on Continuing Professional Education. Antud sektsiooni eesmärgiks on julgustada ja arendada jätkuhariduse programme LIS personalile. Pakkuda koolitust fookuses olevate uuenduste kohta nagu uued
Raamatukogude tegevus reguleerivad seadused, määrused ja muud õiguslikud aktid: · rahvaraamatukogu seadus · avaliku teabe seadus · arhiiviseadus · andmekogude seadus · autoriõiguse seadus · sundeksemplari seadus · teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus · Eesti rahvusraamatukogu seadus · raamatukogu trükiste müügi juhend · raamatukogudevahelise laenutuse juhend · raamatukogude töökorralduse juhend · kooliraamatukogude töökorralduse alused EBLIDA Euroopa Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo. Seal on kallis liikmemaks, esindab raamatukogu- ja infotöötajaid ning peamised huvivaldkonnad on autoriõigus jm. (loeng 6,7) 3. Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad. Infoteadus teadus sellest, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. MÄÄRANG Infoteadused: