✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused!Luuletus.ee
0
Koolikeskkonnas ilmnevad – mittestimuleeriv, nivelleeriv keskkond; loovuse pärssimine, vääralt rakendatud võistlus, liiga struktureeritud õpe, kaaslaste surve, konfliktid õpetajatega, tuvastamata õpiraskused, suutmatus toime tulla ebaõnnestumistega; • kodus – ülehoolitsus, pere laste vaheline rivaliteet, liiga palju või liiga vähe tähelepanu, liigne surve, kodu halb suhtumine kooli.
Koolikiusamine – kord päevas või mõned korrad kuus? Teisipäevaõhtune “Aktuaalne kaamera” vahendas Avatud Ühiskonna Instituudi uuringu tulemusi, millest selgus, et koolis kiusatakse teisi õpilasi 80 protsendi õpilaste arvates, iga neljas õpilane on aga ise kiusamise ohver.
Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma.
Koolikiusamine on saamas suuremaks probleemiks kui see täna Saaremaal on, arvan ma. Praegu ütleksin, et väga palju kiusamist ei ole, aga tähtis on see, et sellest räägitaks. Et me saaksime kiusamistest teada, sest siis saame midagi ette võtta.
Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamine on spetsiifiline nähtus, millega tegelemiseks on vaja eriteadmisi ja kogemusi, objektiivset suhtumist ja soovi olukord lahendada.
Koolikiusamine on paratamatu. Nii õpilased, kui ka koolis töötavad inimesed omavad erinevaid kodust kaasasaadud väärtushinnanguid, millel põhinevad nende käitumine ja hakkamasaamine erinevates olukordades.
Koolikiusamise ohvriteks on langenud ka ilmselt tuntuim supermodell Tyra Banks, edukaim valge räppar Eminem ning noor lauljatar Demi Lovato, kes praegu on kohtunikuks laulutalente otsivas Ameerika telesarjas The X Factor.
Koolikompleks on projekteeritud võimalikult suur, kuna sel ajal oli raske ehitusluba saada- lihtsam oli juurdeehituse õigust hankida, seetõttu õmmeldi nö pintsak nööbi külge.
Koolikiusamine on kindlasti diskrimineerimine, sest kõigil on õigus saada haridust, ka siis kui oled __2__on kõlbluspõhimõtete kogum, millest inimene oma käitumises juhindub.
Koolikeskkond on tehislik keskkond ning hoolimata sotsiaalsust tagavate rühmatööde kasutamisest ei taga see keskkond rakendamise teadmisi ega ka –oskuseid. (Krull, 2000)
Koolikriitilises kirjanduses on palju iseloomustatud koolitegelikkuse mõju kujunevale isiksusele, õppimine on suunatud õpisisude reprodutseerimisele, valitseb paindumatus, ebaisikulisus.
Koolikiusamine on samuti suur probleem, mida esineb kõige enam põhikoolis. Koolide suur miinus on ka see, et õppekavad ei liigu ajaga edasi ja ei õpeta palju uusi asju.
Koolikohustuslikud on kõik lapsed, kes jooksva aasta 1.oktoobriks saavad 7-aastaseks. Õpilane on koolikohutuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
Koolikiusamist on võimalik piirata koolipersonali õigeaegse ja proffesionaalse ennetamise ja sekkumise kaudu koostöös lapsevanemate, õpetajate ja õpilastega.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.