selle muudatuse mõjud. Kas ei või juhtuda näiteks seda, et üliõpilased, kes maksumaksja poolt makstava õppe latti ei ületa, suunduvad otse ingliskeelsele õppele või hoopis mõnda muusse riiki? Lävendite tekkimisel on tarvis üle vaadata praegune riigieksamite süsteem. Kui ülikooli hakatakse võtma ühtsete sisseastumiskatsete alusel, siis kas riigieksamite süsteemi enam sellisel kujul üldse tarvis läheb? Leian, et sellisel puhul võiks riigieksamid asendada koolieksamitega. Mis saab aga siis, kui lävendi ületab prognoositust kaks korda enam tudengeid? Kust võetakse lisaraha? Praegu toimiv riikliku koolitustellimuse süsteem on oma aja ära elanud. Seda on tunnistanud mitmed osapooled, kellega oleme seaduseelnõu menetledes suhelnud. Selle asemel kavandame üleminekut tulemuslepingute süsteemile. Selleks, et väljund tööturule oleks võimalikult adekvaatne, on oluline senisest enam kaasata eraettevõtjaid, kes oskavad turusituatsiooni kõige paremini
Põhikooli lihtsustatud õppekava järgi õppides ei pea sooritama loovtööd ja ise kolmandat eksamit valima kool ise valib (määrusest ei selgu, kas kool valib kõikide jaoks sama eksami või teeb iga õpilase jaoks individuaalsevaliku, lähtuvalttema tugevamatest külgedest). ·Veel üks tähelepanek: Põhikooli riiklikus õppekavas pole kirjas, kas eksamid on riigieksamid või koolieksamid, Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekava on aga täpselt öeldud, et tegemist on koolieksamitega. ·Põhikooli riikliku õppekava 23 (2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele: 1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne; 2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne. · ·Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ? 3 (3)
annaabi.ee 
