Adoptiivlapsed-pärisvanemad 0,36 0,72 Lapsed-vanemad 0,49 Õed-vennad, kooskasvanud 0,54 0,62 Õed-vennad, lahuskasvanud 0,42 Geenid mõjutavad rohkem kui keskkond IQ päritavuse hinnangud · Kui erinevusi tingiksid keskkonnategurid, siis peaksid nende mõjud elu kestel kuhjuma  seega erinevused sugulaste (ka ühemunakaksikute) vahel vanemaks saades suurenema · Tegelikult on IQ päritavus vahemikus:  Koolieelikutel 30-40%  Kooliealistel 40-60%  Täiskasvanutel 60-80% · Kuidas seda seletada? Päritavus eri vanuseastmetes · Inimesel on geneetiliselt määratud arenguvõimaluste ruum · Arengu kiirus selles ruumis on oluliselt mõjutatav välistest teguritest · Ruumil on geneetiliselt määratud lagi, mille saavutamisel jääb edasine areng kinni või pidurdub oluliselt
arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist. 6.)Milliste arenguvaldkondade kaupa arendatakse erivajadustega koolieelikuid? Motoorika, sotsiaalsed oskused, kommunikatsioon, kognitiivsed oskused, eneseteenendus. Vastavalt lapse erivajadusest arendatakse ja koostatakse IAK milles märgitakse arenguvaldkonnad millel erilist tähelepanu pöörata ja mida arendada süvendatult, et mahajäämust vähendada. 7.)Missugused arenguvaldkonnad on kõigil erivajadustega koolieelikutel rohkem või vähem hälbinud? Üldised arenguprobleemid: sotsiaalse kohanemiseraskused, psüühiliste protsesside ja kõne madal arengutase, tunde- ja tahteeluhäired, nõrk motivatsioon, motoorika mahajäämus. Kognitiivsed oskused, sotsiaalsed oskused, motoorika, kommunikatsioon ja eneseteenindus. 8.)Millised ühised erivajadused on vaja rahuldada kõikidel erivajadustega koolieelikutel? Tuleb arvestada üldiste, spetsiifiliste individuaalsete iseärasustega ja lähema kasvukeskkonnaga. 9
toetust või vanemad ei märka seda, tekib oht, et huvi kaob. Et säilitada ja suurendada lapse liikumisaktiivsust, tuleb tekitada lastes huvi liikumistegevuste vastu. Kui liikumisõpetus pakub lapsele rõõmu ja rahulolutunnet, on alust loota, et armastus liikumise vastu säilib ka täiskasvanueas. Vajadus liikuda on inimesel kaasasündinud. Liikuvast lapsest kasvab õigetes tingimustes liikuv täiskasvanu. Kuid paljudel tänapäeva koolieelikutel jääb liikumist väheseks. Kuna hommikul toovad lapsevanemad oma võsukesed autoga lasteaeda ning õhtul transpordivad nad samamoodi koju, on just lasteaed see koht, kus tekitada lapsed huvi liikumistegevuse vastu. Selleks, et laps ennast oma kehas hästi tunneks, et tema mänge, suhteid ja elustiili ei piiraks kohmakus ja ebamugavustunne ning pidev rahulolematus oma kehaga, tuleb tal oma keha kasutama ja armastama õppida. Kehaline tegevus pole vaid lihastegevuse tugevdamiseks
võimalus realiseerida oma arengupotensiaali ja omandada võimetekohane haridus. 2005. aasta sügisest lisandusid lasteaiarühmad ja põhikooli klassid ka pimedatele, sealhulgas liitpuudega pimedatele ja pimekurtidele. Kooli nime saamisel oli eeskujuks maailmakuulus pimekurt Helen Keller. Tartu Hiie Kool Tartu Hiie Kool on HEV laste kool, kus on võimalik kuulmis- ja kõnepuudega lastel omandada põhikooli haridus ning kuulmispuudega koolieelikutel saada koolieelset ettevalmistust. Kuulmispuudega laste osakonda võetakse vastu liitpuudega õpilasi (kuulmispuudele kaasneb vaimne alaareng). Liitpuude korral suunatakse õpilane tema arengut enim soodustavasse erikooli või moodustatakse eraldi klass. (http://www.hiiekool.ee/?id=179&lang=est) SA Haraka Kodu ( http://www.harakakodu.ee/et/home) SA Haraka Kodu peaeesmärgiks on luua Harjumaale intellekti- ja liitpuudega noorte kodu. Süsteem on
ADENOID EHK NINANEELUMANDLI HÜPERTROOFIA  Põhjustavad ninahingamise takistust väikelapseeas ja koolieelikutel. Pärast pberteeti taandarenevad.  Põhjus ei ole selge, kahtlustatakse lümfaatilist staatust, põetud nakkushaigusi ja klimaatilisi tingimusi SÜMPTOMID  Ninahingamine on takistatud, hingab läbi suu. Takistatud ninahingamisel halveneb kopsu ventilatsioon, kopsutipud jäävad ventileerimata. Suuhingamine võib põhjustada neeluhaiguste ja trahheobronhiidi teket, kuna suust tulev õhk jääb puhastamata, niisutamata ja sojendamata.
Keeleüksususi reaalselt ilma kõneta ei esine, keeleüksusi iseloomustab alati 2 tunnust- vorm(akustilis-artikulatoorne; kirjapilt) ja tähendus või tähenduse eristumine. Morfeemid on väikseimad keeleüksused, millest genereeritakse tekstid. Semantilised seosed sõnade vahel: Süntagmaatilised seosed on sõnade kokkusobitamine kõneloomes. Süntagmaatiline seos vastab tavaliselt küsimusele missugune/mida teeb(koer- haugub(karvane); punane-kleit. Koolieelikutel on süntag seosed tavaliselt ülekaalus. Paradigmaatilised seosed moodustavad semantilisi(tähenduslikke) välju, semantilised seosed ühiste tunnustega sama liiki keeleüksuste vahel(nt koer-kass). Tuletusseosed on seosed ühiste tuletusaluste või liidete alusel.nt JOOKS Âja/-utama/ -mine. Tuletamine võib kombineeruda ka sõnade liitmisega nt JOOKSU-JALU; KERGE-JALGNE. ¤ Kõne on kõnevõime realiseerimine, keele kui vahendi realiseerimine. Kõne avaldusb
lastega - lastekodulapse käitumine taotleb tugevalt täiskasvanu tähelepanu ja heatahtlikkuse saavutamist, mis tuleb esile lapse eredates emotsionaal-miimilistes väljendustes, tema vaesunud kõnes ja vähearenenud ekspressiiv-miimilistes väljendustes. Lastekodulastest koolieelikud pöördusid kolm korda harvem diafilmi vaatamisel eakaaslaste poole, kui eakaaslased lasteaiast. Mängimise ajal ei märka lastekodulaps oma sõbra solvumist, palvet ega isegi pisaraid. Vanematel koolieelikutel puudub mängudes ka rollijaotus. Lastekodu koolieelikud ei teadvusta oma tegevust. Nad ei mäleta mida tegid ega tea mida hakkavad tegema. Oma tegevuse planeerimine neil peaaegu puudub , mille kõige põhjuseks on puudulik suhe täiskasvanuga. 1.5 Suhetele orienteeritud koolkond Suhetele orienteeritud koolkonna arvates on väga olulised suhted bioloogiliste vanematega ja psühholoogilised vanemad on lapse jaoks need, kes on olnud otsustava tähtsusega lapse identiteedi arengus
vaikne kodus ja üliaktiivne koolis või vastupidi). Vaatamata heale intellektile koolis läbikukkuv laps võib reaktsioonina hakata hälbivalt käituma. Mõned depressiivsed lapsed (eriti poisid) võivad enesessesulgumise asemel muutuda üliaktiivseks. Seetõttu on vajalik nii neuroloogiline kui psühholoogiline uurimine (võimalikud emotsionaalsed häired ja probleemid, intellekt, vasaku-parema poole eristamine, mis hüperkineetilise häire puhul võib olla raske, arengu skriinimine koolieelikutel, käitumise jälgimine erinevates olukordades). Hüperkineetilise häirega lapsed Peaaegu kõik lapsed käituvad oma arengu vältel vahel halvasti. On olukordi, kus laps ei saagi teisiti käituda kui probleemselt. Miks ühel lapsel kujuneb välja käitumishäire ja teisel mitte? 7 Milline on normaalne ja milline ebanormaalne käitumine? Millal on õige aeg spetsialisti poole pöördumiseks?
koordineeritult. Jõuharjutused – eesmärk arendada lihaste jõudu ja töövõimet. Lihaste jõu arendamiseks 4. MILLISTEST TEGEVUSTEST KOOSNEB LIIKUMISÕPETUSE ÕPISISU? liikumisalased koolieelikutel kasutatakse peamiselt dünaamilisi jõuharjutusi (seotud pideva liikumisega). Nende üldteadmised (ohutus, hügieen, oskus kuulata käskluseid); põhiliikumised (kõnd, jooks, ronimine, harjutuste osa üldkehalisel arendamisel on väga oluline;3. Painduvus-venitusharjutused –
2. Väärtoitumine ja erinevad haigused ning tervisehäired Kui rääkida tervislikust toitumisest, siis tuleks mainida ka ebatervisliku toitumise tagajärgedest. Väärtoitumise all mõeldakse alatoitumist ning ületoitumist. Toitumisest tingitud haiguses on kõigile tuntud hambakaaries ning erinevad toiduallergiad ja toidutalumatus. 2.1 Ülekaalulisus ja rasvumine Ülekaalulisus on muutunud probleemiks juba koolieelikutel ning noorema kooliea õpilaste hulgas. Selle põhjuseks on eelkõige elustiil  lapsi sõidutatakse lasteaeda ja kooli autoga ning aktiivne liikumine värskes õhus on asendunud toas teleri ja arvuti ees istumisega. Varasematest rohkem joovad lapsed magusaid karastusjooke ning söövad maiustusi. Kiirtoidukohad ahvatlevad sööma rohke rasvasisaldusega rämpstoitu.( Raukas, Uibo, Raal:2006:164) Lapsed söövad rohkem rasva kui on soovitav. Kuigi rasvad ja õlid on vajalikud toidu
Õpib selgitustest. Võib aru saada, mida lihtsamad arvud väljendavad. Esitab põhjendusi ja oskab neid arutada. Teeb sageli võrdlusi. · 5 Âaastane: Kuulab tähelepanelikult ja saab aru ka keerukamatest reeglitest. Selgitab ja armastab rõõmu teha. Oskab loogiliselt arutleda (pärast 7. sünnipäeva). Saab aru, et asjad võivad olla samasugused ka siis, kui nad on erinevalt pakitud (pärast 7. sünnipäeva) . Koolieelikutel on vaja lahendada üha keerukamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid, mis nõuavad seoste ja suhete eristamist ja kasutamist esemete, nähtuste ja toimingute vahel. Arenev mõtlemine lubab lastel ette näha oma toimingute tulemusi, planeerida neid. Vastavalt tunnetuslike huvide arengule kasutab laps üha enam mõtlemist ümbritseva maailma tunnetamisel. Seoses kõne arenguga omandavad lapsed võime arutleda ka nende nähtuste üle, mis pole seotud nende isiklike kogemustega
Vaatamata heale intellektile koolis läbikukkuv laps võib reaktsioonina hakata hälbivalt käituma. Mõned depressiivsed lapsed (eriti poisid) võivad enesessesulgumise asemel muutuda üliaktiivseks. Seetõttu on vajalik nii neuroloogiline kui ka psühholoogiline uurimine (võimalikud emotsionaalsed häired ja probleemid, intellekt, vasaku-parema poole eristamine, mis hüperkineetilise häire puhul võib olla raske, arengu skriinimine koolieelikutel, käitumise jälgimine erinevates olukordades). (Hüperkineetilised e. aktiivsus- ja tähelepanuhäired lapseeas, http://tnk.tartu.ee/0huperkineetilised.html, Ruth Raielo) Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? Soovitusi lapsevanemale: 1) Olulisim on: ole järjekindel. 2) Sea sisse rutiinid, kindel päevakava. 3) Ära muuda tegevusi äkki. On parem, kui lapsele eelnevalt öelda, et hakatakse tegema
Õpib selgitustest. Võib aru saada, mida lihtsamad arvud väljendavad. Esitab põhjendusi ja oskab neid arutada. Teeb sageli võrdlusi. · 5 Âaastane: Kuulab tähelepanelikult ja saab aru ka keerukamatest reeglitest. Selgitab ja armastab rõõmu teha. Oskab loogiliselt arutleda (pärast 7. sünnipäeva). Saab aru, et asjad võivad olla samasugused ka siis, kui nad on erinevalt pakitud (pärast 7. sünnipäeva) ( Einon 2000:115). Koolieelikutel on vaja lahendada üha keerukamaid ja mitmekülgsemaid ülesandeid, mis nõuavad seoste ja suhete eristamist ja kasutamist esemete, nähtuste ja toimingute vahel. Arenev mõtlemine lubab lastel ette näha oma toimingute tulemusi, planeerida neid. Vastavalt tunnetuslike huvide arengule kasutab laps üha enam mõtlemist ümbritseva maailma tunnetamisel. Seoses kõne arenguga omandavad lapsed võime arutleda ka nende nähtuste üle, mis pole seotud nende isiklike kogemustega
lapsel riivitud juustu peale raputada. Keerake kuumus 10 minutiks uuesti suuremaks. Eelsoojendage praeahi ja kui see on kuum, asetage ise pann praeahju, kuni toit võtab kindla kuju - selleks peab kuluma alla minuti. Kuni frittata küpseb, võib laps selle juurde lihtsa salati valmistada. KAARDIPAKK Enamik kaardimänge on liiga keerulised väikeste laste jaoks, kes pole kunagi kindlad, millise kaardiga käia, ei valda veel strateegilisi oskusi ning lähevad endast välja, kui nad ei võida. Kui koolieelikutel lubatakse kaasa mängida, on see täiskasvanute ja suuremate laste jaoks enamasti igav. Paarimäng on erand. Kuna koolieelikute nägemismälu on täiskasvanute omast märgatavalt parem, kompenseerib see strateegiliste oskuste vähesust. mida teha LEIAME PAARILISE Võtke kaks ühesugust pakki mängukaarte ning valige kummastki pakist järgmised kaardid: ärtu 5, 10 ja äss; poti 2, 6 ja soldat; risti 3, 7 ja emand; ruutu 4, 8 ja kuningas. Asetage need lauale, pilt allapoole.
Selline leksikalis-se- mantiline puudujääk põhjustab erinevaid sõnaasendusi sõnade tähenduse või hääldusliku sarnasuse alusel (Volkova, 2009). Sõnadega opereerimise raskused avalduvad sõnade leidmisraskustes. Sõnaleidmisraskusi iseloomustavad pikad pausid, sõnade asendamine ütluse või teiste sõnadega ning kordused (Bishop, 2004). 1.2. SKAP laste probleemid koolis Alakõne, sealhulgas primaarse alakõne puhul peetakse sageli silmas koolieelikutel esinevaid suulise kõne probleeme, kuid on oluline mõista, et suulise kõne areng on Tekstiloomeoskuse õpetamine 10 eelduseks kirjaliku kõne (lugemine, kirjutamine) arengule koolieas. SKAP lapse puhul on oht, et tema kooliikka jõudes avalduvad lugemis-kirjutamisraskused (Leonard, 1998). Lugemisraskustega laste tüüpilised vead on sarnased nagu algajal lugejal ja
koostavad lingvistid assotsiatsioonide sõnastikke, mida on näiteks otstarbekas kasutada keele õpetamisel. Psühholoogid uurivad samade andmete põhjal semantilisi välju ja püüavad nende põhjal välja selgitada inimteadmiste struktuuri. Psühholingvistikat huvitab esmajoones assotsiatsioonide laad ja selle sõltuvus kasutatud sõnadest. Nimelt vastab inimene harilikult kas paradigmaatiliselt (koer-kass, punane-sinine) või süntagmaatiliselt (koer-haugub, punane-kleit). On selgunud, et koolieelikutel on reeglina ülekaalus süntagmaatilised assotsiatsioonid, 6-7-aastaselt aga toimub paradigmaatiline nihe. Peale selle, vastuste laad sõltub stiimulsõna liigist. Näiteks tegusõnad, võrreldes nimisõnadega, kutsuvad alati esile enam süntagmaatilisi assotsiatsioone. Nimetatud eksperiment pakub suurt huvi ka eripedagoogikale, võimaldades välja selgitada ebakõlad lapse sõnaseostes. Kuigi psühholingvistika uurib eelkõige sõnakasutust, pakuvad talle huvi ka teised tulemused
toas laste arv piiramatu aeg: 1 tund abi vajalik määrib VAHENDID Toiduained Köögiriistad ja -tehnika Mida laps õpib? Mõõtma, hakkima, segama ja loendama. Tegevusi järjestama. Juhiseid järgima. Edu saavutamine suurendab lapse enesekindlust. KAARDIPAKK Enamik kaardimänge on liiga keerulised väikeste laste jaoks, kes pole kunagi kindlad, millise kaardiga käia, ei valda veel strateegilisi oskusi ning lähevad endast välja, kui nad ei võida. Kui koolieelikutel lubatakse kaasa mängida, on see täiskasvanute ja suuremate laste jaoks enamasti igav. Paarimäng on erand. Kuna koolieelikute nägemismälu on täiskasvanute omast märgatavalt parem, kompenseerib see strateegiliste oskuste vähesust. mida teha LEIAME PAARILISE Võtke kaks ühesugust pakki mängukaarte ning valige kummastki pakist järgmised kaardid: ärtu 5, 10 ja äss; poti 2, 6 ja soldat; risti 3, 7 ja emand; ruutu 4, 8 ja kuningas. Asetage need lauale, pilt allapoole.
sõna tähendab. Selle teooria järgi on vaja ära tunda foneemid, foneemijärg. Selle põhjal tuntakse ära sõna. Äratuntud foneemide põhjal sünteesitakse sõnad ja laused. Kriitika seisneb: sõna ära tundmiseks ei piisa ainult foneemi ära tundmiseks: kas male või Malle; kas kadus või katus. Siire: Äratunmine sõltub selle foneemi positsioonist (nt saal, laas) ehk kus see asub. Selle teooria puhul jäeti kõrvale situatsiooni konteksti mõju. Koolieelikutel samas pooltel sõltub sõna äratundmise sellest, kas seda kasutatakse sees/väljaspool kõnesituatsiooni. Motoorne teooria: põhimõte on, et kui me midagi tajume ,siis pm on võimalik ja vajalik see häälega/hääletult artikuleerida (et tajujale kaasneb artikuleerimine). Aga algajatel (ja ka tsk probleemse tekksti lugedes) on ka artikuleerimine vajalik, see aitab paremini mõista teksti. Sest ju ka koolis ilmaasjata pikemate lausete puhul loetakse neid veel, sest sellele ju taju toetub
Nelja aastane laps on võimeline pikemateks vastastikusteks suheteks ja  moodustub  koostööle  põhinev  mäng.  Lapsed  jagavad  omavahel rollid  ja  mängivad  mängu,  kus  on  tõelised  suhted  mängijate  vahel. Rollimängus võtab laps rolli omaks, selle kaudu on võimalik harjutada erinevaid  sotsiaalseid  suhtumisviise  inimestesse  ja  maailma.  Rollis samastub laps valitud rolliga ja teostab seda täielikult. Koolieelikutel  püsivad  liigendatud,  koostööle  põhinevad  mängud rühmas.  Sellist  mängu  võidakse  koos  planeerida,  sobitada  rolle, reegleid  ja  siis  teostada  mängu  koostöös.  Iga  mängija  on  rühma aktiivne , rühma mõjutav liige.  Reeglitega mängud ja võistlusmängud 161 sagenevad  ja  kujutlusmängud  jäävad  vähemaks
annaabi.ee 
