Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Koolibrid - sarnased materjalid

koolibrid, tiiva, lennata, miljoneid, flex, dinosaurused, eneke, hiiglaslik, hummer, isend, minutis, noka, selgrootutest, kaalust, flor, imet, seep, niite, jaheda
thumbnail
8
doc

Koolibri

org/wiki/Koolibrilased) http://blog.audubon.org/cs/blogs/birdscapes/archive/2008/07/31/hummingbird- festivals.aspx KESKKOND Koolibri pesitsuskohad ulatuvad Mehhikost kuni Ameerika Ühendriikide lõunapoolsete alade, näiteks Arizonani. Harilikult võib teda kohata kanjonites ja sügavates jõeorgudes. Ta elab samuti kuivadel ja kivistel ning kõrbealadel. Nad eelistavad eluks pigem avamaastikku kui Kesk- ja Lõuna-Ameerika metsi. Enamik koolibrilasi elab troopikas. Põhja pool pesitsevad koolibrid rändavad sügisel lõuna poole. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.htm) ELUVIIS Koolibrid on kõigusoojased ja jäävad jaheduses tardunne. (Eneke, 2 osa) Koolibrid veedavad suurema osa päevast õhus. Täiskasvanud koolibri kulutab päevas 155 000 kilokalorit. Niisugune eluviis nõuab palju energiat. Et päeval piisavalt jõudu jätkuks, langeb koolibri öösel tardumusse. 2 Õienektarit imevad nad lennu ajal

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Neid linde me tunneme

Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad. Paljud linnud suu- davad kulgeda nii vees, õhus kui ka maismaal. Lõualuudest on moodustunud nokk. Noka kuju sõltub linnu toitumisviisist. Nii on näiteks röövlindudel suur ja tugev nokk, putuktoi- dulistel lindudel väike nokk, rähnil puude trummeldamiseks sobiv tugev nokk jne. Suuri- mad teadaolevad linnud on tänapäeval jaanalinnud (kehamassiga kuni 150 kg), kõige pise- mad aga koolibrid (alates 1,6 grammist). Eesti lindudest on suurim kühmnokk-luik (kuni 13 kg) ja väikseim pöialpoiss (alates 3,5 grammist). Linnud elavad kõrbetes, mägedes, metsades, tundras, veekogude ääres, asulates jm. Paljud linnud elavad aastaringselt ühes ja samas paigas, teised aga rändavad ebasoodsate ilmastikutingimuste saabudes mujale. Rändel olles võivad linnud läbida kümneid tuhan- deid kilomeetreid.

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

saab esile kutsuda kolhitsiiniga. Haplpoidsete ja triploidsete taimede viljad on tavaliselt steriilsed (seemnetud). Steriilsed taimed Hübriidide loomisel võivad tekkida steriilsed järglased (vanemate kromosoomide arv on erinev), selle ületamiseks kahekordistatakse kromosoomistik ning järglased muutuvad viljakaks. Steriilsust võib sihilikult esile kutsuda populatsiooni kontrollimiseks vältimaks invasiivsuse teket. ◦ Ristatakse diploidne ja tetraploidne isend Steriilsust kutsutakse esile seemnetute viljade tootmiseks (arbuus, banaan, pomelo) Polüploidsed taimed võivad olla suuremad ja saagikamad ning sageli ka haiguskindlamad, kuid geneetilise sobimatuse korral nõrgemad ja steriilsed. Mutatsioonid Kiire ja äärmuslik pärilik muutus geenis, mis ei tulene rekombineerumisest. Võivad olla looduslikud või esile kutsutud ning ilmnevad kas kromosoomi, geeni, genoomi, molekuli või tsütoplasma tasandil.

Ökoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kas lind on loom?

Kas lind on loom? Eelmisel nädalal pidime bioloogia tunni raames läbi viima uurimise, kas lind on loom. Käesolevas artiklist saab lugeda kuidas see läbi viidi ja mida selleks teha tuli. Alustuseks otsisime taustainfot raamatust ja uurisime ka internetist, millised on üldse looma tunnused. Leidsime infoks, esiteks loomad on kulgemisvõimelised (saavad liikuda jne), teiseks loomad toituvad valmis orgaanilistest ainetest ja kolmandaks on neile iseloomulik ärrituvus (reageerivad puudutustele, keskkonnale jne). Järgmisena püstitasime hüpoteesiks, et lind on loom, sest näiliselt tundub, et linnul on need kolm tunnust olemas. Katse planeerimiseks on vaja lindu (nt varest). Teeme varesega läbi kolm katset. 1. Vaatleme, kas vares liigub. Teeme maha punase täpi ja vaatleme 10 minuti jooksul, kas ta liigub. 2. Uurime, kas vares reageerib ärritustele. Paneme varese uuesti punase punkti peale ja puudutame teda vähemalt 3 korda ja vaatame

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vanemhool ja paarumissüsteemid

rohkuse tõttu on lühiajaline erakordne edu. Lakkamatu võitlus konkurentidega haaremiperemehe staatuse eest kurnab ta aga harilikult nii, et harva peab omanik eriti kaua vastu. Isasdominantide polügüünia Selline polügüünia tüüp on omane liikidele, kellel esinevad nn pulmaturniirid. Neid teatakse esinevat vähemalt seitsmel imetajal (üks nahkhiir, viis sõralist), 35 linnul (mõned kurvitsalised, kanalised, koolibrid, paradiisilinnud, suurtrapp jt), mõnel konnal ja putukal. Seega ei ole see tüüp loomariigis eriti tavaline. Mänguplatsidel võitlevad niisuguste liikide isased omavahel tillukeste territooriumide pärast, millel pole ressursside seisukohast emastele mingit tähtsust. Ometi saabuvad viimased mänguplatsidele, et seal dominantsete isastega kopuleeruda. Isasdominantide polügüünia arvatakse põhinevat tingimustel, kus ei emased ega territooriumid ole ökonoomselt kaitstavad

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

eksisteerib elektrilaengute polarisatsioon ) olevad väljad ehk ajas rändab seisumassita väli ( footonid ), mitte seisumassiga keha ( inimene ). Kõik teised aspektid, mis on seotud inimese kehast väljumisega, tulenevad nendest samadest printsiipidest ja nende kombinatsioonidest. Uus füüsiline vorm annab inimesele palju võimalusi, mis bioloogiline keha suuteline ei ole. Näiteks keha välises olekus on inimesel võimalik lennata ja vabalt läbida füüsilisi kehasid. Samuti on võimalik telepaatia ja psühhokinees, olla nähtamatu ja näha läbi füüsiliste kehade. Selline uus inimese füüsiline keha muudab ainelisest maailmast sõltumatuks. Näiteks inimese põhivajadused nagu toit, jook, magamine, eluase jne ilmnevad ainult siis, kui inimene omab bioloogilist keha. Kuid vajadus nende järele kaob, kui inimene eksisteerib energiaväljana. Seni aga võimaldab just majandustegevus tagada inimeste põhivajadusi

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
88
odt

Evolutsioon: usk, Darwin

liike, kus tiibades ongi tõelised augud sees, rääkimata aukude "imitatsioonist" - niisugust kohanemiste jada (kaitsevärv, augu imitatsioon, tegelik auk) võib pidada piisavaks tõendiks. Kohanemine ei pruugi väljenduda makroehituses (jalg) või värvis (kaitesvärv) - kohandea saab ka käitumuslikult. On käitumuslikke liigisiseseid kohanemisi, mis on tõestatavalt päritava iseloomuga - nagu näiteks osade lindude ränded. Ida- ja Lääne-Euroopas pesitsevad lähedased linnud võivad lennata Aafrikasse geneetiliselt päranduva skeemi kohaselt - see on tõestatav katseliselt: kui viia IE linde sügisel LE’sse, siis nad lendavad alul pika maa ida poole - selle asemel, et minna õkva prõlla üle Gibraltari, nagu seda teevad LE linnud. Adapteerumine võib realiseeruda pikaajalise protessina - jala ehitus jne. Mõnikord ka värvus (suvi-talvine karvavahetus jne). Adaptatasioon kui värvuse vahetumine võib olla tagatud ka kiire või koguni väga kiire füsioloogilise protsessiga

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Erizooloogia lühikonspekt

ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised – ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised – lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga. Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised – N. öösorr Selts pikatiivalised – väga pikkade ja teravate tiibadega, kõige paremad lendajad. N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares Selts rähnilised – enamasti metsalinnud. Nokk tugev, kooniline, peitelja otsaga. N. suur- kirjurähn, väike-kirjurähn, roherähn, väänkael, toko, habe-udelind 16 Selts värvulised – Enamasti väikesed. Iseloomulikuks haardjalg- 3 varvast ette ja 1 tahapoole suunatud. Kõikide pojad pesahoidjad. Jagunevad nelja alamseltsi: lainokalised (N. lainokk), türannilised (N

Ökoloogia
11 allalaadimist
thumbnail
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

nelgid Mardikad Palju õietolmu või ka mahlakad Kibuvits, magun, õrnad maitsvad kroonlehed naiste-puna Kärbsed Avatud lamedad õied või Sarikalised (heinputk, raipehais till), raitlill, stapeelia Lindtolmlemine Koolibrid, Sagely puhas punane värvus (eestis pole), aaloed, nektarilinnud jt (seda ei näe putukad), eukalüptid, akaatsiad, papagoikirju, lõhnata fuksia, bromeelialised, kanna Nahkhiir-tolmlemine Suured, hästinähtavad, heledad, Baobab, durian,

Aiandus
28 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid ­ süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt)

Inglise teaduskeel
46 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigitunnuseks on ka levila-areaal.Raskusi liigi mõiste piiritlemisel-liik kui põhiühik

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
47
docx

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS

TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) ­ lahieelbaas ­ sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) ­ Loomade algtöötlemise osakond ­ Toiduvere töötlemise osakond ­ Nahkade töötlemise osakond ­ Soolte töötlemise osakond ­ Subproduktide töötlemise osakond ­ Toidurasva töötlemise osakond ­ Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond ­ Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond ­ Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) ­ Lihalõikuse osakond ­ Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond ­

Tehnoloogia
160 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Nafta reostuse mõju veelindudele

Mõju loomadele Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja veelindudele. Veelindudel kokkupuutel naftaga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind muutub lennuvõimetuks tulemuseks on tavaliselt surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind proovib tavaliselt oma sulestiku noka abil puhastada selle tõttu neelab lind naftat alla ja sureb mürgitusse. Naftareostuse tagajärjel surnuid loomi söövad kalad või röövlinnud ning siis surevad mürgitusse. Olemas olevad lahendused. Effektiivset lahendust pole veel leitud ainult mingisugused õlikogumiskäsnad või matid mis tegelikult ei kogu piisavalt naftat väikse ajaga aga on paar ühingut. Ühinguid mis on loodud on MARPOL ja Õlifond . Õlifond järgneb põhimõttele et iga tonn naftat mis Eestisse tuuakse võetakse toojalt raha, et kui nafta vette satub on juba raha nafta likvideeri

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Jäälind

ebameeldivalt. Soodsatel aastatel kasvatavad vanalinnud üles 2...3 pesakonda. Olles küllalt haruldane, on jäälind looduskaitse all. [1] TÄIENDAV INFO Liiginimi eesti Jäälind keeles Liiginimi ladina Alcedo atthis ispida L. 4 keeles Rahvapärasid Sinilind, jäärähn, sinisibu-tsirk, vahajalg. nimesid Kehamõõtmed Tiiva pikkus 7...8 cm, saba on lühike. Isaslinnud on emalindudest veidi suuremad. Kehamass Kehamass 27...38 g. Levik Eestis on levinud lokaalselt. Tavalisem on ta Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Maailmas levinud Euraasias alates Briti saartest ja Lõuna-Skandinaaviast kuni Sahhalini ja Jaapani saarteni ning Põhja-Aafrikas, Indo-Malaisia ja Indo-Austraalia saartel. Põhjapiir Euroopas 60

Loodusõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Amazonase madalik

Loomastik Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses.

Üldbioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vihmametsade loomad ja taimed ( koolibri )

sellepärast langeb ta öösel tardumusse. Cynathus latiorostris elutseb rohkem põhjapool kui enamus koolibri liike. Ta pesitseb Mehhikost kuni Arizionaseni Ameerika Ühendriikides. Koolibri eelistab kuivi ja kiviseid piirkond ja ka kõrbesid. Tihti leiab neid kanjonitest ja sügavatest jõe orgudest. Koolibri Cynathus latirostris veedab suurema osa päevast õhus, seetõttu vajab ta hulgaliselt energiat sisaldavat toitu. Õienektarit imevad koolibrid lennu ajal. Tiibu kiiresti liigutades "peatub" ta õhus lille ees ja pistab oma pika ning pisut kõvera noka õietuppe. Siis aga liigub edasi järgmisele õiele. Koolibrid imevad nektarit, oma pikka keelt kiiresti sisse-välja lükates ja tõmmates. Valku saavad nad väikesi putukaid ning ämblikulaadseid korjates. Koolibri rapleb ühe koha peal õhus, kuni märkab möödalendavat putukat, keda siis kärmelt ja osavalt ründab. Ta on

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

LINNUD esitlus

pärast. järvega.  Vanalinnud asuvad peagi  Koorunud pojad söövad vanemate toodud toitu. õpetama poegadele toidu  Linnupojad peavad pesas otsimist. olema kuni kolm nädalat.  Vanalinnud kaitsevad poegi vihma, tuule ja päikese eest. Maakeral elab umbes 9600 linnuliiki, neist kõige väiksemad on kimalasesuurused koolibrid ja suurim jaanalind. Kui palju on Eestis linde?  Eestis elab 328 liiki linde. Kõige arvukamalt on esindatud värvuliste selts 128 liigiga. Lindude tähtsus:  Paljud linnud on inimesele kasulikud kahjurputukate või näriliste hävitajatena.  Linde kasvatatakse kodulindudena munade ja liha saamiseks.  Maitsva liha tõttu on osa linde jahilindudeks. Kuidas linde aidata?

Loodus
5 allalaadimist
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule  Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon

Psühholoogia
258 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Seedimisfüsioloogia

1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka seedetrakt on lühike

Mikrobioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Bioloogia eksam 2011 + vastused

Keskeas on protsessid tasakaalus. Vananedes on ülekaalus dissimilatsioon. Adenosiintrifosfaat ehk ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõikide rakkude metabolismis. Selleks et, dissimilatsiooniprotsessides vabanevat energiat saaks hiljem ära kasutada, salvestatakse see enamasti ATP molekulidesse. Pilet 15 1.Pärilik muutlikkus. Geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid. Mutageenid. Pärilikkuse tõttu on iga isend oma liigikaaslastega sarnasem kui teist liiki organismidega ning samuti sarnasem oma perekonnaliikmetega kui teiste liigikaaslastega. Sarnasus ei seisne aga kunagi vanemate ja järglaste kõigi tunnuste identsuses. Elusloodusele on iseloomulik nii pärilikkus kui ka muutlikkus. Esineb kaht tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Geenmutatasioonid ­ väikesed muutused DNA nukleodiidses järjestuses.

Bioloogia
419 allalaadimist
thumbnail
134
docx

Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt

üksteisega erineval määral assotsieerunud. Nimelt on seotud tegevused (nt koera sugemiskäitumisel esinev kratsimine, keelega pesemine ja keha raputamine) kõik põhjustatud ühedest ja samadest teguritest (nt naha sügelusest). Kusjuures üks tegevus võib olla omakorda teisele otseseks põhjuseks (nt joomine teeb noka märjaks, seda kuivaks saab vaid nokka raputades). Isendite hetkevajaduse mõõtmine Kuidas mõõta seda, millise tegevuse peaks isend mingil ajahetkel valima? Kõige rohkem on selles osas uuritud söömis- ja joomiskäitumist, sest neid tegevusi põhjustavaid tegureid on lihtne manipuleerida (nt hoides loomi kindla aja jooksul näljas või janus). Nälja- või janutunnet on võimalik kvantitatiivselt hinnata selle järgi, kui palju loom võimaluse avanemisel sööb või joob (nt näljatunne = 10 g, kui loom sööb 10 g standardtoitu). (Katseseade tuvi söömis- ja joomiskäitumise uurimiseks – standardne

Etoloogia
42 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

Indiviidi teadvuslik olek on praegusel ajal elavate inimeste omast tunduvalt erinev. Tajutakse maailma ,,uutmoodi" ja sellest tulenevalt tekib uus ja imetabane teadvuse seisund. See on enamasti üldine armastuse seisund, mida kogetakse ka surmalähedaste kogemuste korral. Sellest on rohkem kirjas Unisoofia valdkonnas. Kuid peale uue ja teistsuguse teadvuse seisundi, omab eluvorm ka uut ,,füüsilist keha". Sellisel korral eksisteerib isend elektriväljana ­ sõltumata närvitegevuse arengust. See tähendab seda, et selline bioloogiline keha, mis esineb näiteks planeet Maal elavatel olenditel, puudub. Sellised välja-olendid näevad välja valgusena. Need on kui valgusolendid, mida on samuti nähtud surmalähedastes kogemustes. Kuid kõigest sellest on lähemalt kirja pandud ülitsivilisatsiooniteooria valdkonnas. 14

Karjäärinõustamine
36 allalaadimist
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

mille võnkumise füüsikalised parameetrid vastavad ajus olevate neuronipopulatsioonide võnke parameetritele. See tähendab seda, et kui aju töö põhines suuremas osas rütmidele, siis sellest lähtuvalt põhineb teadvuse funktsioneerimine elektromagnetväljas ka elektromagnetlaine võnke rütmidele. Uus füüsiline vorm annab inimesele palju võimalusi, mis bioloogiline keha suuteline ei ole. Näiteks keha välises olekus on inimesel võimalik lennata ja vabalt läbida füüsilisi kehasid. Samuti on võimalik telepaatia ja psühhokinees, olla nähtamatu ja näha läbi füüsiliste kehade. Selline uus inimese füüsiline keha muudab ainelisest maailmast sõltumatuks. Näiteks inimese põhivajadused nagu toit, jook, magamine, eluase jne ilmnevad ainult siis, kui inimene omab bioloogilist keha. Kuid vajadus nende järele kaob, kui inimene eksisteerib energiaväljana. Seni aga võimaldab just majandustegevus tagada inimeste põhivajadusi

Teadus
36 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Sõnavara EKSAM

maht väheneb. 4. Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad. Sõna samakujulised taga on õieti kolm võimalust: a. sama hääldus- ja kirjakuju, nt tint `kala' ja tint `kirjutusvedelik', b. sama häälduskuju, c. sama kirjakuju. Sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnu (b) nimetatakse homofoonideks, nt baar ja paar, hais ja ais, hale ja ale, meiereis jameie reis, koolibrid ja koolipriid (lapsed). Sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (c) nimetatakse homograafideks, nt tulp (tulba) ja palataliseeritud tulp (tulbi), nutt(nutu) ja palataliseeritud nutt (nuti), looma (sõna loom II-välteline omastav) ja looma (sõna loom III- välteline osastav ja verbi luua ma-tegevusnimi). 5. Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli morfeemkoosseisu poolest osaliselt kattuvad sõnad, mis keeletarvitajal võivad segi minna

Eesti keel
62 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geograafia referaat, lõuna-ameerika loomad

Kuivamaaloomi on vihmametsas vähe, see-eest aga palju kaimane, kilpkonnasid, krokodille, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad. Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid ja laisikud, kiskjatest jaaguarid ja puumad, lindudest tuukanid ja koolibrid, maod nagu anakondad, boad ja võrkpüütonid. Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed loomad paksu nahaga: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. 4 4 IMETAJAD 4.1 Jaaguar Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 40–70 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad.

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Ökoloogia eksami küsimused ja vastused

Kohastumused avalduvad ka sellistes keerulistes käitumisiseärasustes nagu talveuni, ränne, hoolitsus järglaste eest. Toome näiteid loomade enesekaitse (kohastumuste) kohta. Loom võib olla väga väike ja elada ökoniššis, kus tal vaenlasi ei ole. Vagelvastsed naftaloigus, kus nende olemasolust ei tea teised liigid. Tagasi ju keegi sealt ei pääse. Liblike tiibadel pisut hallitanud ja vana puukoore muster, Suruliblikas trooplises Ameerikas matkib koolibrid, ta võib lennata 54-56 km/tunnis ja on väga hea manööverdamisvõimega, suudab teha paigallendu, pika kärsa abil suudab tankida end nektariga õhus olles nagu koolibri. Liblikad, kelle tagatiibadel on päraniaetud suured silmad. Silmamustreid kasutavad ka korallriffidel elavad paljud kalaliigid, näiteks ingelkala. Metsades kaitsevad end niiviisi näiteks sisalikud (lenddraakon) ja maod (india kobra). Ellujäämissõjas on väga head võtted ka peitmine ja ehmatamine. Ehmatamine eriti

Ökoloogia
26 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Filosoofia referaat - kas intellekt saab olla tehislik

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool REFERAAT Kas intellekt saab olla tehislik? Juhendaja: professor Peeter Müürsepp Tallinn 2010 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite kõikidele töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. ..................................... Üliõpilase kood: Üliõpilase e-posti aadress: SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Mida mõeldakse intelligentsi all?......................................................................................4 Intellekt: tegevuse valitsemine mõtte poolt.......................................................................5 Käitumise seletamise viisid............................................................

Filosoofia
162 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Uurimustöö - Vihmametsad

[1] Vihmametsade loomad Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole laisiklased, lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papagoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses.

Bioloogia
175 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Etoloogia täiendmooduli konspekt

kasvu mittesugulaste poolt hõivatud ruumi. -Fikseeritud strateegia mis sõltub pikaajalisest tõenäosusest kohata samasse genotüüpi kuuluvaid juuri. Tehti katse metsmaasikate ja Maajalg taimega pannes nad kokku kasvama: metsmaasikas paigutas juuri võrdselt naabripoole ja temast eemale, maajalg kahandas kasvu naabri suunas. Järelikult maajalg eristab enda ja naabri juuri, isegi kui naabriks on geneetiliselt identne isend (mõlemad need taimed on risoomtaimed). Kohates (puudutades) maajala juuri, metsmaasika juurte kasv naabri poole isegi intensiivistub. Ehk siis vastus küsimusele: taimed võivad koheselt vähendada juurte kasvu, jääda muutumatuks või hoopis intensiivistada oma juurte kasvu olenemata kas tegu lähisugulase, sama taime või mittesugulase juurega. SETTS (käigud) AND THE CITY: BEHAVIOUR OF URBAN ANIMALS (J. A. Davison)

Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vihmametsades elavad loomad

VIHMAMETSADES ELAVAD LOOMAD Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papagoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Maailma suurim madu ANAKONDA

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb. Pertseptiivne staadium ­ tekib seoses KNS arenguga, võimalik on vastu võtta mitu ärritajat nii, et nende signaalid sünteesitakse representatsiooniks. Instinkt ­ kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib otstarbekalt elutingimuste püsivuse, muutumatuse korral. Vermimine ­ oluliste mõjurite (vanemad, toit, vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus.. Nt järgnemisreaktsioon ­ vastsündinud isend hakkab järgnema esimesele suurele liikuvale objektile. Reaktsiooni kinnistumine toimub kord elus nn kriitilise arenguperioodi jooksul. Kogemus ­ individuaalselt omandatud käitumisvorm, mis formeerub proovide ja vigade meetodil, kuid seda võib kujundada ka eesmärgipäraselt ja tahtlikult nt. dresseerimise teel. Ilma korduva kinnistamiseta kustub. Intellektuaalne käitumine ­ kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskkonnatingimustele muutumisele

psühholoogia
48 allalaadimist
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
90 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun