Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni.
Vennastekogudused hakkasid levima ka talurahva hulgas. Uus usuliikumine ei pööranud
tähelepanu mitte ainult palvetamiseks, vaid ka piibli uurimiseks. (Andressen 2003, lk. 69)
2.2. Browne’i koolipatent
Eesti rahvakool jõudis uuele arenguastmele 18. sajandi viimasel kolmandikul. Selle ajani
oli valitsevaks õppetöövormiks koduõpetus. Nüüd algas küla- ja mõisakoolide võrgu
loomine ja kooliõpetuse osakaalu suurenemine. Keskvõimu vahelesegamine Baltimaade
kooliasjadesse viis rahvaõpetuse ümberkorraldamiseni 1765. Aastal. (Andressen 2003, lk.
76)
Kindralkuberner G. Browne esitas 1765. Aastal maapäevale arutamiseks üksteist
ettepanekut talupoegade õigusliku ja majandusliku seisundi korraldamiseks. Arutlusele
tulid ka maarahva haridusellu puutuvad küsimused. Teatud osa rüütelkonna vastuseisust
hoolimata andis kindralkuberner 12. Aprillil 1765. a. välja “Awwaliku Kulutamise” ja 18.
Aprillil koolipatendi. (Andressen 2003, lk. 77)