Esimesena tooksin välja kooli halvad küljed. Vahel on juhtunud, et lapsed kardavad kooli minna, nad kardavad teisi koolikaaslaseid, kes narrivad ja kiusavad. Tihti tuleb ette ka koolivägivalda, liiga tihti on vägivallatsemised lõppenud surmaga , mitte küll Eestis , vaid välismaal. Sageli ei olegi lapsed need, kes võhikuid alandavad. Teada on juhtumeid kus õpetajad terroriseerivad õpilasi kõige räigemal viisil. Nüüd pööraksin tähelepanu haridusasutuste parimatele külgedele. Koolis õpime vastutustundlikust ja teistega arvestama, saame eluks vajalikke teadmisi ning oskusi. Kool osutab palju häid võimalusi oma hobide harrastamiseks ja enda annete arendamiseks. Samas saame koolikaaslastega suheldes tuttavad kogu eluks , mis võivad edaspidises elus kasuks tulla. Arvan, et koolis käimine on tähtis, see on nagu õpilaste igapäevane töö, mis paned neid tihti proovile ja paneb raskustest läbi murdma.
head ja halvad küljed. Nagu öeldakse, et pole head ilma halvata, ei ole ka koolis kõik alati perfektne. Kas siis on asi eakaaslastes, eraelus, koolimajas, motivatsioonis või milles iganes. Esimesena tooksin välja halvad küljed, et hiljem lõpetada heaga. Pidevalt räägitakse koolikiusamisest ning sellest, et lapsed karvadad kooli minna, kuna koolikaaslased teevad neile ülekohut. Kes narrivad ja kiusavad, kes aga osutab lausa füüsilist vägivalda, on ju kõike ette tulnud. Tihti, võib öelda, et isegi liiga tihti on koolivägivald lõppenud ka lapse/õpetaja surmaga. Selle koha pealt on Eesti küll vaoshoitud, kuid ka siin on selliseid asju ette tulnud. Enamjaolt juhtuvad sellised asjad välismaal. Kuid alati ei ole õpilased need, kes teisi õpilasi kiusavad, vaid on tulnud ette ka juhtumeid, kus õpetaja kasutab õpilase peal vägivalda. Koolipere peaks olema kokkuhoidev
nad vajavad aega iseseisvaks mõtisklemiseks, huvituvad nn täiskasvanute aladest. Sotsiaalse käitumise alal Sotsiaalse käitumise alal andekad lapsed huvituvad moraalsetest küsimusest, ei allu autoriteetidele, ei lähe kaasa enamusega, on individualistlikud, ei võta kriitikata seisukohti omaks, võtavad hea meelega vastutuse endale, otsivad kaaslasi omasuguste seast, kuigi suhtlevad meeleldi ka teistega, oskavad asju näha teiste seisukohast. Unt, I. (2005). Andekas laps. Tallinn: Koolibri 5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda? Eriandekuse iseloomulikud tunnused varajases eas Gardneri järgi: Keeleliselt andekas laps koogab ja laliseb teistest rohkem, on tähelepanelikum, tunnetab rütmi. Ütleb esimesi sõnu ja kahesõnalisi lauseid eakaaslastest varem. On jutukam, huvitub raamatutest ja jutukestest.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST. 12 Terli Linnas KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: Triin Vahula Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Mina valisin oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja
Püüa raskustele läheneda kui huvitavale probleemile, mille lahendamise au on sinul. (miksike.ee 19.02.2017) 9 Delfi Noortehääl on välja pakkunud loetelu, mis võiks noori aidata koolistressiga toimetulekul. Tee ajaplaan Parim viis stressiga võitlemiseks on luua plaan, mis ei lase stressil su elu üle võimust võtta. Loo endale ajaplaan, kuhu paned kirja kõik kooliprojektid- ja ülesanded, tegevused pärast kooli ning muu, millega sa tegelema pead. Maga piisavalt palju Kõige tähtsam stressiga võideldes on tagada endale piisavalt palju und. Paljud teismelised ei maga öösiti soovitatavat 8-10 tundi. Unepuudus võib aga oluliselt mõjutada sinu panust koolis. Ignoreeri õelutsemist Suhtedraamad koolis on suureks probleemiks. Kui olukord käest kipub minema, siis on keeruline seda taluda
tehtud. Vahetundide ajal oli poiss aga agressiivne, teiste õpetajate korraldustele ta ei allunud, sattudes tihti pahandustesse. Kodune olukord oli ka poisil suhteliselt keeruline: üksiklaps, vanemad elasid lahus, reeglid olid paigast ära, sest isa püüdis korvata enda puudumist 6 sellega, et ostis poisile kõike, mida laps tahtis ning see tekitas olukorra, kus laps ei saanud õppida teistega arvestamist, ema aga ühel hetkel ei saanud poisist lihtsalt jagu. Eriti raskeks muutus olukord, kui poiss jõudis 5. klassi, vahetus klassiõpetaja ja õppetöö läks üle nn ainepõhisele õppele, kus õpetajad vahetusid. Probleemid aina süvenesid, sest igal õpetajal olid omad nõudmised ning päädis olukord sellega, et laps tuli saata koos vanematega psühholoogile, peale selle vajas ta ka ühe õppeaasta individuaalset õppekava matemaatikas. Olukord oli muutunud ikka väga keeruliseks
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhisei
SISSEJUHATUS Selleks, et ilus, tark ja osav olla, peab palju tööd tegema. Esmalt iseendaga ning siis alles tegema tööd, mida armastad. Sest kuidas Sa muidu tead, mida Sa armastad kui seda pole endale enne selgeks teinud? Iseenda proovile panekuks käime me koolis: see on esimene koht, kus me õpime end tundma: kui palju me suudame koos teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib esmalt tundma iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab. Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi nende suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse. Selleks viisime läbi küsitluse ning oma töösse tõime saadud andmed sektordiagrammidena.
Karistusega ähvardamine; Halvustamine; Lapse solvamine; Lapse eemaldamine normaalsest sotsiaalsest suhtlemisest; Terroriseerimine ehk püsiva hirmutunde kujundamine; Pideva pinge all hoidmine; Lapse sundimine tegevuseks, mis on teda kahjustav. Last emotsionaalselt halvasti koheldes kasvab ta õnnetus ja vihases keskkonnas ja seetõttu tunneb laps end halva ja saamatuna. Tavaliselt muudab see lapse enesehinnangut, ta muutub usaldamatuks teiste inimeste suhtes, tekivad raskused suhtlemisel ja teistega arvestamisel. Vaimset vägivalda esineb palju kodus: konfliktid peres. Selline vägivald muudab lapse kergelt haavatavaks, alandab tema eneseväärtustamist. Emotsionaalne vägivald kahjustab lapse tundmuste arengut, psühholoogiline vägivald seevastu vaimset arengut. Tülidel peres ja vanemate ettearvamatul käitumisel on omad tagajäjed. Vaimne vägivald pidurdab ja kahjustab lapse võimalikku võimete arengut. Kõrgenenud haavatavuse pärast satub ta
Kindlasti mitte austusest tulenevaid ja eks kahtluse alla läksid kõik väärtused, mida direktor püüdis edasi anda, kuna ta ei olnud minu ema silmis lugupidamist vääriv inimene. Seega ongi minu arvates õpetaja töös kõige suuremateks väärtusteks need, mis tekitavad lastes austust ja tahet õpetatut järgida ning teadmine, et õpetaja näeb iga last isiksusena. Selleks, et teadmisi edasi anda, peab õpetaja ise ka enda õpetatusse uskuma ja soovima seda teistega jagada. Samas on oluline, et õpetajana suudaksime laskuda lapse mõttemaailma tasemele, näitamaks, et oleme kõik ühesugused ning ka vaatamata tulenevatele vigadele ja eksimustele, austust väärivad. Hea õpetaja eesmärk on ju jõuda iga lapseni ja tekitada temas soovi järgida positiivseid väärtusi. Näiteks meenutan väga soojalt enda esimest, algklasside õpetajat. Olin koolis väga püüdlik, nagu tõenäoliselt enamus esimese klassi lastest
Andekad alasooritajad ja väljakukkujad on nüüdse haridussüsteemi tõsisemaid probleeme. Tihti saab andekate arenguks parimate tingimuste loomisel takistuseks asjaolu, et lapsevanematel ja pedagoogidel puuduvad kogemused ja teadmised nii andekate laste märkamiseks kui ka koolitustööks andekate lastega. Seega on just vanemate ja pedagoogide asjatundlikkus põhiküsimusi andekate laste arendamisel (ibid). Uurimused on näidanud, et vanemad on oma laste annete ja võimete peamised väljaselgitajad, seega on äärmiselt oluline, et nad oleksid teadlikud aruteludest, uurimustest, teooriatest ja müütidest, mis on seotud laste potentsiaali äratundmisega (Pittelkow, Jacob 2004: 11). Kuigi perekond on vaid üks osa erinevate faktorite kogumis, on see otsustava tähtsusega. Sageli on just perekond kõige järjepidevam ja kestvam mõjutaja. On üsna tavaline, et vanemad märkavad esimesena oma lapse erinevust eakaaslastest ja tema
ka Eestis, on selle trendiga arvestatud ka siis, kui tasu ja tunnustus olnuks ning hakatud koolides ja ülikoolides naeruväärselt vähene. õppima rühmadena, mitte igaüks Koolis peaks taotlema sedasama omaette, rakendatakse projektõpet jms. õppimine ei peaks olema väikese inimese Kollektiivne loovus eeldab seni koolis töö, mille eest saab palka (hindeid), alahinnatud annete kaasamist. Näiteks vaid õppimine võiks põnev olla ka siis, hea inimestetundmine. Tõhusa loova kui hinded polegi üksnes ,,viied". Meil on 6 alati olnud ja on praegugi õpetajaid, kes nad suudavad! Mis loovate inimeste loovadki klassis just sellise õhkkonna. eraellu puutub, siis kulutavad nad sealgi
Tema uuringus selgunud paljud seaduspärasused on leidnud kinnitust ka tänapäeval, nagu osutab J. Allik oma ülevaates Torki tööst (Allik, 2009). Nii näiteks leidis Tork, et geneetiliselt sarnasemate isikute vaimsed võimed on sarnasemad – nagu enamikus nüüdsel ajal kaksikute kohta tehtud uuringutes, selgus ka Torki uuritud kaksikute puhul väga kõrge seos nende IQ vahel (r = 0,76), mis viitab pärilikkuse suurele osakaalule vaimsetes võimetes. Allik osutab oma artiklis muu hulgas sellele, et elu jooksul kasvab pärilikkuse mõju vaimsetele võimetele, ulatudes umbes 40 protsendist noorukieas kuni 80 protsendini elu teises pooles. Veel leidis Tork oma tulemuste alusel sõltu- vuse sünnijärjekorra ja vaimsete võimete vahel: esimesena ja teisena sün- dinud laste IQ on kõrgem kui hilisema sünnijärjekorraga lastel ja laste IQ sõltub vanemate haridustasemest rohkem kui näiteks nende varandusli- kust seisust.
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Irina Raha KOOLISTRESS x klassi uurimistöö Juhendaja: Ülle Alev koolipsühholoog 2008/2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1.Stress kui elu lahutamatu koostisosa.................................................................................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus..................................................................................................................
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
käitumismustrit järgida. (Lasteombudsman, 2014) 14 5. Soodusta õpilaste omavahelist suhtlemist. Vaheta regulaarselt pinginaabreid ja moodusta erinevaid töögruppe. Nii õpivad lapsed töötama ka nende kaaslastega, kellega nad läbi ei saa. Oluline on anda lastele teada, et nad ei pea olema kõigiga sõbrad, kuid nad peavad suutma kõigiga koos töötada. Selline koostööoskus on õpilaste sallivuse arendamiseks ülimalt tähtis. (Lasteombudsman, 2014) 6. Loo võimalusi, et kõik õpilased oleksid klassi üritustesse kaasatud. Iga õpilane tahab tunda, et ta kuulub oma klassi ja on selle klassi jaoks vajalik. Oluline on meeles pidada, et õpetaja hoiak ja suhtumine määrab suuresti laste hoiaku ja suhtumise. (Lasteombudsman, 2014) 7. Mõtle läbi, kuidas tagad klassis korra. Kord klassis annab õpilastele kindlustunde ja loob turvalise keskkonna
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Kairi Press KAKSKEELNE LAPS JA TEMA ÕPETAMINE Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Eelised ja puudused kakskeelse lapsega................................................................................ 4 LASTEAED............................................................................................................................. 6 Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale?..................................................................... 6 KOOL...................................................................................................................................... 8 Kakskeelne kool?................................................................................................
õpetamisest, käitumisest ja käitumise juhtimisest. 7. peatükk keskendub viha teemale: meie endi kui õpetajate vihale ning sellele, kuidas paremini Suur tänu minu kolleegidele, kes on alustamas oma õpetajatee esimest aastat. suhelda teistega ja neid toetada, kui nad on vihased. Käsitletakse ka vihaste lapsevanematega suhtlemist. Me valisime endale ameti; me valisime õpetamise loodetavasti selleks, et tekitada muutusi 8. peatükis tuleb jutuks, kuidas me üksteist õpetajatena toetada saame, eriti keerulistes koos oma õpilastega – häid muutusi sellel õpetamise ja õppimise teekonnal. Ma loodan, et see
See selgub Jaan Tättegi eestpoolt tuttavast mõttest. Tegelikult leiab pikemaid ja lühemaid sõnumeid kõikjalt: klassitahvlilt, seintelt, reklaamplakatitelt, oma töölaualt, ajalehest, ajakirjast, raamatutest rääkimata. Inimesed mõtlevad, küllap on need mõtted erinevad, põnevad kindlasti. Huvitav on mõelda, kui palju teoseid saaks, kui panna kirja kõik inimeste mõtted. Päris salajasi mõtteid pole sobilik ehk küll raamatusse panna, aga need ilusamad, kirkamad. Kui hea on teistega oma mõtteid jagada. Ja samuti on hea lugeda teiste mõtteid. Samas saame mõtted tekstist, sest tekst on avatud ja pakub palju mänguruumi. Kindlasti on kirjandus loomult dialoog: olemasoluks on vaja lugeja ja teksti kahekõnet. Romantismikirjanik Victor Hugo on öelnud: ,,Targad inimesed ammutavad eluhädades lohutust raamatutest." 14 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE
ning pühendumus kui nende intellektuaalsete võimete kõrge tase. Samas, kõik teadlased, keda Roe uuris, olid juba algupäraselt kõrge intelligentsiga, millest võib välja lugeda, et heade tulemuste saavutamiseks on vajalikud nii kõrged võimed kui sihikindlus. Winner kirjutab ka erinevatest uuringutest, mis on tõestanud, et andekate aju töös võib olla erinevusi võrreldes keskmiste võimetega inimese aju toimimisega. Mitmete annete 6 kujunemine, nt matemaatikas, visuaalkunstides või muusikas, on seotud parema ajupoolkera aktiivsema tööga. Nimetatud valdkondades erilise võimekusega silmapaistvaid inimesi iseloomustab paljudel juhtudel ka see, et nad ei ole paremakäelised, mis näitab tavalisest erinevat aju tööd. Sarnaseid leide aju töö erinevuse osas andekate ja normaalintellektiga
Kõik lapsed - väheste eranditega - omandavad vähemalt ühe keele ilma otsese ametliku õpetuseta. Lapsed saavad esimese keele oskuse loomulikul teel ja suhteliselt kergesti kätte, sest ümbritsevatele inimestele on see keel ühtseks ja mõtestatud suhtlusvahendiks. Keelekümblusprogrammid üritavad luua koolides samasuguse sotsiaalse keskkonna ja tingimused, mis on esimese keele omandamise puhul tavapärased, nii et inimene tahab õppida teist keelt suhtlemaks paljude teistega mõtestatult ja mõistetavalt (Genesee, 1983; 1996). Selline teise keele omandamisviis ei lange kokku traditsiooniliste õpetamisviisidega, kui teist keelt õpetatakse lühikeste ajavahemike kaupa ja adekvaatseks mõtestatud suhtlemiseks selles keeles jääb vähem võimalusi. Keelekümblusprogrammide raames õpetatakse üldhariduslikke õppe-aineid teises keeles ja keelekümblusõpetajad räägivad õpetades ainult teist keelt kas siis terve koolipäeva või vähemalt poole sellest
selle vastu, kas ja kuidas neid oleks võimalik õpetada. Nii hakkaski ta töötama selle nimel, et arendada vaimselt mahajäänud lapsi. Mariale sai selgeks, et sellised lapsed jäävad oma arengus veelgi rohkem maha, kui nad on ümbritsetud vaid valgete seintega. Ta avastas, et vaimne mahajäämus on suuresti pedagoogiline probleem, seega tuleks koolides ja teistes lasteasutustes muuta nii laste õpetamissüsteemi kui ka tingimusi laste arendamiseks. (Maria's career...). 1899. aastal, mil Torinos toimus pedagoogikakongress, taotles Maria õppimise ja õpetamise humaaniseerimist. Kaitses puuetega lapsi, väitis ta, et nad on täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed ja nende haridus peab olema teistega võrdsel tasemel. Aastail 1899-1901 juhatas Maria nõrgamõistuslike laste kooli, kuhu koondati kõik Rooma koolide nõrgamõistuslikud lapsed, hiljem ka laps-idioodid Rooma vaimuhaiglastest. Kool töötas
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele.......................................................................
Kui klassiõed väsisid ära, jäin ma ainsana treppide juurde tõmblema. Siis sattus mulle aga peale Viire, kes kutsus mind koheselt kabinetti ning luges järgmised sõnad peale: "Sinu tegutsemist vaadates arvavad võõrsilt tulevad lapsed, et meie koolis käivad väärakad." Kas koolil on vaim? Kindlapeale. Mida igatsed sellest kooliajast? Igapäevast ümbritsetust oma parimate sõpradega. Laisklevat kulgemist läbi kolme aasta. Turvalist ümbrust enese arendamiseks. Kõiki naerupisaraid :)))) Kas oled koolile midagi andnud, koolilt saanud, mida endale tähtsaks pead? Olen mõnel olümpiaadil esikohti toonud gümnaasiumile, see vist kõlab nagu miski, mida olen saanud koolile anda? Kool ise andis mulle lihtsalt toredaima võimaliku kogemuse, mida Haapsalu gümnaasiumiharidusest välja imeda sai. Kas ootad vilistlaste kokkutulekut? Igal juhul!!! Korraldame oma vana
hädasolijate aitamisele suunatud näiteks indiviidil võib selles tähenduses olla ,,sotsiaalne meelelaad". Samuti võib ühiskonnaelus ja poliitikas rõhutada sotsiaalseid aspekte. Sotsiaalpedagoogikas rõhutatalse kasvatuse ja inimese arengu ühiskondlikke ja kollektiivseid aspekte. Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse. Sotsialiseerumine aitab ühiskonnal teistega hakkama saada. See on protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima, vastavalt ühiskondlikele normidele. Vastand on individualiseerumine. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Institutsioonipõhine definitsioon, nt lastekodud, hooldekodud jne? 1 Esmakordselt võeti sotsiaalpedagoogika mõiste kasutusele Saksamaal 1844, K
Võrrelda saabki õppekavas etteantuga (lasteaia õppekavas). Millisele üldistusastmele/tasemele peaks kokkuvõttev hinnang antama? Peame ütlema midagi konkreetsemat. Peame jagama arengutaseme tükkideks, andma olulismalt konreetsemat hinnagut, kui et vastab normile/ei vasta. Mis arenguvaldkoni oleks vaja teada/mis tasmeid on vaja teada? Mis juppideks saab jagada? Kognitiivne, emotsionaalne, sotsiaalsus, motoorika. Traditsiooniline: Sotsiaalne areng: on suhtlemine teistega, kuidas teistega käituda, kuidas teisie mõista, nende heaks teha, kuidas neid kohalde, oma soove neile edastada. Emotsionaalne areng: tunnete väljendamine, nende ohjeldamine vastavalt vanusele. Füüsiline areng: motoorsed oskused, ka lapse kasv, kas on valmis füüsilise arengu poolt, kas ta on suuteline kandma oma koolikotti. Motoorsed oskused on koolieelses eas olulised väga! Vaimne areng: infotöötlus, kuidas infot vastu võtab, infot eristab, kuidas tp on lood? Kui pikalt
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
Teine saladus oleks selline: Õppige tundma oma lapse meele/keha tüüpe ehk siis dosha´t. Informatsioon meele/keha tüüpide kohta pärineb ayurvedast ehk eluteadusest, 5000aastat vanast haigusi ennetavast tervendussüsteemist, mis pärineb muistsest Indiast. Et teada saada oma lapse meele/keha 25 tüüpi, jälgige tema söömis- ja magamisharjumisi, valgus- ja müratundlikkust ning läbisaamist teistega. Kolmas saladus: Leidke tasakaal. Tähtis on see, et jääksite oma keskmesse ja rahustaksite lapse ka maha. Parim tee selleni on mõningad meditatsioonivõtted, nii häälel põhinevad, kui ka vaikuses sooritatavad. Kuigi lapsed ei vaja meditatsiooni, vajavad nad siiski võtteid, et keskenduda ja rahuneda. Teine tee selle eesmärgi saavutamiseks läheb läbi aistingute, kus abiks muusika, jalutuskäigud looduses, aroomiteraapia jne. Neljas saladus:
Õpetaja edasine tegevus võib seisneda abis ideede seostamisel. , järelduste tegemisel. Võtted klassidiskussiooni käivitamiseks. Ajurünnak-diskussiooni liik, kus õpilasi õhutatakse leidma neile esitatud probleemile nii palju lahendusi kui vähegi võimalik. Iseloomustab - väljapakutud lahendustesse tolerantne, kriitikavaba suhtumine, ja loomingulisust innustav emotsionaalne kliima. Sageli kasut. Seda meetodit uute ideede genereerimiseks või õpilaste loomingulisuse arendamiseks. On leitud, et ajurünnakus osalejad on produktiivsemad ja loomingulisemad kui individuaalselt töötavad inimesed. Ajurünnakul on eelsoojenduslik efekt suhtlemisõhkkonna loomisel. Rühmatöö olemus ja tüüpilised metoodilised lahendused rühmatöö korraldamiseks. Rühmatöös on grupi optimaalseks suuruseks 5-7 õpilast. Rühmatööga on tegemist ka siis kui väikerühmast suuremad õpilasrühmad või terve klass töötab kooperatiivselt
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
poistele meeldib tavaliselt korvpalli mängida tema aga ei tunne selles ennest üldse hästi, õnneks on tunnis täna saalihoki. Selgub, et ka J-s palju ootust tekitanud klassi nädalavahetuseks plaanitud olemine Aegviidus on ära jäämas, sest klassijuhataja sai teada ja ei luba. Bianka küsib kas J ei ole vanemat venda või õde kes saaks kaasa tulla, et sõit saaks ikkagi toimuda. J lubab asja uurida, sest tal on isiklikult suur huvi sinns koos teistega jõuda, et siis vastupidi koolis juhtunud äpardustele ikkagi tõestada, et ta on lahe kutt. -13. Reelika ja J söövad Kompressoris pannkooke ja korraga tetab J et tema vanemad on nädalavahetusel kodust ära. Reelika ütleb, et siis on asi otsustatud pidu toimud tema juures. Kuigi J on siiani häbenenud oma mitte kõige paremas korras ja järjel kodu ja pole kedagi sinna kutsunud ja ütleb et see ei ole just superluks, aga Reelika sõnade peale, et keda see huvitab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
