aheastmeliste pesakoodide puhul on kombeks ühenduse sisenene kooder (diskreetkanal) nimetada superkanaliks. Välist koodrit-sisend koodrit koos nimetatakse superkoodriks ja sisend dekoodrit-välist dekoodrit superkoodriks. Pesakoodi koodrit-dekoodrit nimetatakse superkodekiks. 70. 71. 72 Ahend-koodide maatriks esitus. Loenguslaid 21. (lk.1-3) Ahendkoodid on alaliik nn pidevatest koodidest. Erinevalt plokk-koodidest (milliste järjestikuste koodiplokkide vahel puudub igasugune sõltuvus) on pideva kodeerimise puhul koodiplokid libisevas sõltuvuses üksteisest. Plokid on põhimõtteliselt lühikesed. Ahendkoodi esitus tekitava maatriksiga: Y(väljundvoog) = X(infovoog) * G (tekitav maatriks) 73. Ahend-pidevate koodide esitus koodipuuna. Loenguslaid 21. (lk. 4) Reeglid: Olgu infoploki pikkus k, puukujulise graafi igast sõlmest on hargnemisi 2 k. Igale ribale vastab n sümbolist kood, igast sõlmest liigutakse kas üles või alla vastavalt
> 7 Reeglina kasutatakse seda näiteks koodi algusesse info lisamiseks või hiljem koodiosade peitmiseks. Näiteks lisame koodi algusesse harjutuse kirjelduse: ? 1 8 Kommentaari märgendite vahele lisatud sisu veebilehe külastaja ei näe! Üherealise kommentaari lisamiseks kasuta // või #, kuigi viimast kasutatakse vähem. Ning kasuta seda just koodiplokkide tähistamiseks, sest iga rea kommenteerimine nõuab liiga palju resurssi. ? 1 Muutujate loomine Muutujad on nimelised mälupesad, millele on omistatud mingi väärtus. Põhimõtteliselt võiks seda kirjeldada kui konteinerit, mille sisuks võib olla näiteks tekst või number. Ja kuna tegemist on muutujaga, siis selle sisu võib alati muutuda. Meie võimuses on määrata ise muutujale nimi ja määrata, mis on selle sisuks -
annaabi.ee 
