Nüüd kaasati ainult need omadused, mis pidid sisalduma lõpp-produktis, ja sisse viidi vaid need uuendused, mida oli vaja toimiva operatsioonisüsteemi kasutusele võtuks. Mõned varem välja kuulutatud funktsioonid, nagu WinFS, olid eemaldatud või edasilükatud ja uus tarkvaraarendusmetoodika, mida teatakse kui "Turvalise Arendamise Elutsüklit" (Security Development Lifecycle't), lisati selleks, et lahendada probleemid Windows'i koodibaasil, mis on programmeeritud C, C++ ja Assembly'ga. Pärast seda, kui Longhorn nimetati 2005. aasta juulis Windows Vista'ks, avati enneolematu beeta-testprogramm, mis kaasas sadu tuhandeid vabatahtlikke ja kompaniisid. 2005. aasta septembris hakkas Microsoft regulaarselt väljastama CTP (Community Technology Previews)'sid beeta-testritele. Esimesed väljastati 2005. aasta Microsoft Professional Developers'i konverentsil, samal ajal anti need ka beeta-testeritele ja Microsoft'i arenduse tellijatele
Samuti suunati paljud Microsoft’i arendajad uuele ülesandele, milleks oli tugevdada Windows XP ja Windows Server 2003 turvalisust. Seistes silmitsi jätkuvate viivituste ja muredega tuleviku ees, teatas Microsoft 27. augustil 2004. aastal, et on oma plaane muutnud. Algupärane Longhorn, mis põhines Windows XP 3 lähtekoodil, jäeti kõrvale ja Longhorn’i arendus algas uuesti, seekord Windows Server 2003 Service Pack 1 koodibaasil ning võttes kasutusele vaid need omadused, mis olid mõeldud reaalsele operatsioonisüsteemile. Mõned varem väljakuulutatud funktsioonid, nagu WinFS, eemaldati või lükati edasi ja lisati uus tarkvaraarendusmetoodika "Security Development Lifecycle" ("Turvalise Arenduse Elutsükkel"), et püüda lahendada turvaprobleeme Windows’i koodibaasiga, mis on programmeeritud C, C++ ja Assembly’ga. Pärast seda, kui Longhorn 2005. aasta juulis Windows Vista’ks nimetati, algas enneolematu
annaabi.ee 
