Raud, koobalt, nikkel
õli- , email- , liimivärvide valmistamisel.
Koobalt:
ajalugu:
Koobalti avastas rootsi õpetlane Georg Brandt 1735. aastal. Tema selgitas, et
sinise värvusega klaasesemete värvuse põhjustaja on koobalt. Koobalti omadusi
selgitas põhjalikumalt Torbern Bergman, kes elas aastatel 1735-1784 ning Louis
Jacques Thenard, Joseph Louis Proust ja J.J.Berzelius. Maakoores on koobalt
levimuselt 32. kohal. Peamised leiukohad on Aafrikas ja Kanadas. Looduses
esineb üle 30 koobaltimineraali. Koobalti esineb ka merepõhja raua- ja
mangaankonkretsioonides. Koos raua ja nikliga esineb teda ka meteoriitides.
Nime sai algselt Saksa kaevurite käest,kes kutsusid teda kobaldiks, mis
tähendab paharetti.
aatomi ehitus:
Koobalt paikneb VIIIB rühmas.
Aatomimass Ar(Co)=58,933 ja maasiarv A=59.
Järjenumber tabelis Z=27.
Koobalti aatomi tuumas on 27 prootonit ja 32 neutronit.
füüsikalised omadused:
Koobalt on hõbevalge värvusega raskmetall. Koobalt on ferromagnetiline ning ka