diametraaltasandisse (joon. 14). Teo telglõige on sirgjoonelise profiiliga hammaslatt, tratta hammaste külgpinnad samas lõikes on evolventsed. Teo otspinnas on keere teoreetiliselt Archimedese spiraal. Tigusid saab lõigata treipingis, tigufresspingis (kuju, ketas või sõlmfreesiga) ja hambalõikepingis (evolventse hambatõukuriga). Lihvimine on võimalik vaid profiilikäiaga, väikese tõusu korral ka koonuskäiaga. Kasutatakse laialdaselt üksiktootmises. Konvoluutteol on keerme teoreetiline profiil otslõikes pikendatud või lühendatud evolvent. Keerme joonpindse külje kujundab sirge lõikeserv, mis asetseb juhtsilindri dp puutujatasandis. Olenevalt lõiketera seadistusest lõikamisel on konvoluuttigudel kolm modifikatsiooni: ZN1 keermel (joon. 15) on sirgprofiil tasandis, mis on risti keermeniidi külgpindadest võrdkaugusel oleva kruvijoonega jaotussilindril (keermeniidi sirgprofiiliga teod). Teol ZN2 (joon. 16) on keermeprofiil n.o
Sele 18.2. Tiguülekanne. a) – silinderteoga, b) – globoidteoga. Teo tööprofiil on selle keerme kruvipind. Keerme külgpinna kuju järgi on teod kas joonpindsed (helikoidsed) või mittejoonpindsed (koonus- või toroidlähtelised). Eristatakse järgmisi joonpindseid tigusid: - Archimedese tigu. Lõigatakse sirgjoonelise lõiketeraga, mis asetatakse teo läbimõõdu-, e. dametraaltasandisse. - Konvoluutteol on keerme teoreetiline profiil otslõikes pikendatud või lühendatud evolvent. - Evolventteol on keerme külg evolventkruvipind, mis otslõikes annab teoreetiliselt ringjoone evolvendi. d1 df1 da1 P1 Pz1 tööriist tööriist tööriist